Eesti turunduses intelligentset naisklienti ei eksisteeri

Saare sõnul vaadatakse naisterahvast finantssektoris siiani üllatunud pilgul, kui mõni intelligentne küsimus tuleb. Ka naisinvestorisse suhtutakse kui rumalasse naistarbijasse, kes ei ole võimeline peenemaid ostuotsuseid tegema.

“Suhtumine on umbes selline, et teil on naisteklubi, pakume siis mingeid ripsmetušše või muud stereotüüpset,“ tõi Saare näite turundustaktikast, mis töötab intelligentse kliendi puhul hoopis vastu.

Ta juhtis turundajate tähelepanu sellele, et kui inimene on ükskord rahast mõtlema hakanud ja sukeldunud investeerimismaailma, siis talle on väga oluline väärtuspakkumine, mis ta selle kaubaga kaasa saab. „See inimene ei osta enam selle pärast, et olla naabrist parem või et staatus määrab, vaid ta ostab asju selle sisemise väärtuse pärast.“

Saare peab end turundajatele heaks sihtmärgiks ja ütleb: „Ma olen selline gatekeeper (väravavalvur – toim), kes ei lase kontakte läbi. Mul on ligipääs tuhandetele naistele, kellel on raha ja kes rahast mõtlevad, ja kõik tahaksid neile väga turundada.“ Samas kui turundajad ei taba ära, et need inimesed mõtlevad hoopis suuremalt, näiteks globaalsete murekohtade peale, ja tahavad maailma mõjutada, sest neil on selleks piisavalt rahalisi vahendeid.

Toode peab olema praktiline

Saare soovitas pakutud toodete või teenuste puhul esmalt mõelda sellele, kas need aitavad vähendada igapäevaseid muresid, et inimene saaks keskenduda sellele, mis on tegelikult oluline.

„On kaks ostuargumenti: kas toode või teenus säästab aega või säästab raha,“ ütles Saare ja selgitas, et USAs on kindlalt kanda kinnitanud uue trendi gamification ehk mängustamine, mis teeb äppide kaudu inimeste elu lihtsamaks. Näiteks on USAs loodud rakendus, mis ümardab ostu lähima dollarini ja ostust nii-öelda üle jäänud sendid lähevad säästukontole.

Investeerimine ei oleks popp, kui inimestel poleks rahalisi ülejääke

„Selle säästmise ja investeerimise buumiga ma saan aru küll, et turundajatele tundub, et issand kui õudne, inimesed koguvad kõik raha kokku ja siis neil on virn raha, mida nad mitte kunagi ära ei kuluta,“ rääkis Saare.

Samas põhjus, miks säästmine ja investeerimine inimesi nõnda kõnetab, on seotud finantsilise vabadusega. „Eks inimesed koguvad raha ikka selleks, et see üks hetk ära kulutada, aga senimaani ollakse lihtsalt valivamad ja vaadatakse, kas see euro, kümme eurot või sada eurot on ikka kulutamist väärt.“

Järjest suurenev huvi investeerimise ja säästmise vastu on Saare sõnul tingitud ka tõigast, et inimestel on raha, mida säästa. „Kui kõik konstateeriksid fakti, et meil pole raha, siis ei oleks ka inimesi, kes käiksid koolitustel, et õppida, kuidas seda raha investeerida.“

„Kui me vaatame inimeste sissetulekuid ja finantskäitumist ja kui palju neil kontodel raha on, siis eestlased pole kunagi nii rikkad olnud, kui nad tegelikult on praegu. Ja oletades, et meil siin midagi väga õnnetut ei juhtu, siis eestlased saavadki üha rikkamaks,“ lisas Saare.

Investeerimisüritused tõmbavad igas vanuses huvilisi

Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare sõnul on liikmete vanuseline jaotus väga erinev, kuid esile saab tuua kaks suuremat gruppi. Ühe grupi moodustavad 25–30aastased naised, kes on haritud, juba tööd alustanud ja mingi rahalise kapitali endale loonud. Nad on kas interneti kaudu või mujalt kuulnud, et investeerimine on hea asi ja seda võiks teha.

Teine märkimisväärne grupp on umbes 40aastased naisterahvad, kellel hakkavad lapsed suureks kasvama ja kes on juba karjääri teinud ning tajuvad, et pension hakkab lähemale jõudma ja nüüd oleks vaja midagi teha. Samas kui üritustel võib näha inimesi alates 16. eluaastast kuni 80ni välja. „Raha on selline teema, mis ei jäta lihtsalt mitte kedagi külmaks,“ teatas Saare otsustavalt.

Küsimuse peale, mida peab 2017. aastal olulisima asjana investeerimisest teadma, vastas Saare: „Kui sina ei kontrolli oma raha, siis sinu raha kontrollib sind.“