Möödunud nädalal Tallinna Linnahalli nõukogule lahkumisavalduse esitanud juhatuse liige Väino Sarnet räägib, milliste probleemide tõttu kukkus kokku Linnahalli projekteerimishange – pidev vaidlemine endise nõukogu esimehe Meelis Paiga, segadus ja tülitsemine nõukogu ja juhatuse vahel ning kuidas linnapea asetäitja Taavi Aas proovis kompromisside najal hanke kaardimaja koos hoida.
- Tallinna Linnahalli juhatuse liikme kohalt lahkunud Väino Sarnet. Foto: Andres Haabu
Esitasite hiljaaegu Tallinna Linnahalli nõukogule lahkumisavalduse.
Tegin seda juba nädal aega tagasi. Meedia kajastab seda umbes nii, nagu ma oleksin seda eile teinud. Tõejärgne ühiskond - kui näitad ajalist järgnevust moonutatuna, siis näitad ka põhjuse ja tagajärje seost erinevalt.
Mis lõppude lõpuks ajendas teid seda otsust langetama?
Kaks väga selget põhjust. Kui nõukogu arvab teisiti kui juhatus, siis ei pea lahkuma mitte nõukogu, vaid juhatus. Selle peale ma ka hanke tühistasin ja lahkumisavalduse koostasin. Oli muidugi ka väike lisapõhjus - mulle ei meeldinud härra Pai sõlmitud leping.
Meelis Pai leping ei meeldinud ka teistele ning ta ei ole enam Linnahalli nõukogu esimees.
Ma ei saanud seda sel hetkel teada, et nii läheb.
Kas leping, et Meelis Pai tegi endast Linnahalli kunstilise juhi, sündis juba enne või oli see viimase nädala sündmus?
Hästi ei tahaks seda teemat arutada. Tagantjärele kivide loopimine.
Linnahalli nõukogus toimusid koos Meelis Pai lahkumisega ka teised vangerdused. Nõukoguga liitus abilinnapea Mihhail Kõlvart ning Tallinna Linnaplaaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. Mis te arvate, mis selliste suurte vangerduste põhjus on?
Põhjus on väga lihtne: olukord on jama. Ja need inimesed on oluliselt paremad.
Kas Meelis Pai tagandamine nõukogu eesotsast võis otsapidi olla seotud ka teie nimetatud suure visiooniga, millist Linnahalli tema luua soovib?
Ma arvan, et ei ole. Tema mõju on ikka nii suur, et ilma sellise bläkita ei oleks seda juhtunud.
Millised olid suhted juhatuse ja nõukogu vahel?
Olid nii teravad kui vähegi said olla. Olen ka enne väga paljudes kohtades töötanud. Sellises ma enne ei ole.
Kas lepitust leida ei olnud võimalik?
Kokku leppida saab inimestega, kellel on arusaam, mida nad tahavad. Isegi, kui kellelgi on omad huvid mängus, saab temaga asjades praktiliselt kokku leppida. Kui aga ei ole selge, mis asja üldse keegi ajab, ei olegi võimalik kokku leppida.
Segadus valitses lisaks juhatuse ja nõukogu vahelistele suhetele ka nõukogus endas?
Arvan küll. Teisiti ei saanudki olla.
Milline oli Taavi Aasa roll kogu selles suhete rägastikus?
Ütleksin, et härra linnapea on praktilise mõtlemisega inimene. Mina ei aja endale usaldatud kohustusi ülemuste kaela nõnda, et ma enda otsused enne langetamist nendega kooskõlastaksin. Nõnda ajad sisuliselt vastutuse ülemuse peale ja see ei ole ilus käitumine. Tegin otsuse oma pädevuse piires ära ja andsin ülemusele teada, et tegin nõnda. Arvan, et Taavi Aas oleks parim inimene, keda sellega tegelemas saaks üldse praegu ette kujutada. Kuid ma ei usu, et ta piisavalt palju toetust korjaks.
Nagu olete maininud, olid teil ja Meelis Pail väga erinevad visioonid sellest, millist Linnahalli rajada. Kui Meelis Pai soovis teie sõnutsi luua „rahas pole küsimus“ stiilis Linnahalli ning teie soovisite teha teisiti…
Minu arvates võiks ju olla üliuhke Linnahall. Heade soovidega on aga tihti põrgutee sillutatud - kui plaan taevasse ajada, ei tule mitte midagi.
Kuivõrd erineks eelarve järgi teie ja Meelis Pai Linnahall?
Vähemalt kolmandiku võrra. Nii projekteerimises kui ehituses.
Mida peaks teie arvates Linnahalliga edasi tegema ja kuidas edasi liikuma?
Küsima peaks ikkagi kaks küsimust. Kas edasi liikuda ja siis, kuidas liikuda. Eelmise aasta septembris, kui olid suurema plaani hinnad teada, ütlesin Taavi Aasale, et tegu on valiku kohaga. Poliitiliselt on kindlasti söödav ka variant sellest üritusest loobuda. Arvan, et kas-küsimust peaks selliste numbrite juures aeg-ajalt ka küsima, mitte võtma aksioomi, et ei ole paremaid rahapaigutamise viise. Kui valida, siis ei tohiks üritada muinsuskaitse- ja muude piirangutega hoonesse üritada kõiki häid asju kokku suruda.
Tagasi vaadates, kas teeksite midagi teisiti?
Novembris esitasin lahkumisavalduse. Oleks pidanud tollal ära minema. Mitte siiamaani välja venitama (naerab – toim).
Seega tollal võtsite avalduse tagasi.
Leppisime kokku, et vaatame, kuidas asjad kevadeni arenevad. Kevad ongi käes.
Kas seekord ei võta?
Üldiselt on küsimus selles, et samu asju kaks korda ei ole mõistlik teha. Taavi Aas on mulle öelnud, et võib-olla ikkagi jätkaksin. Ütlesin talle, et olen vist ikkagi rohkem osa probleemist kui lahendusest.
Tunnete, et linnavalitsus on teie seljataga?
Väliste märkide järgi arvan küll nõnda, jah. Võin muidugi ka eksida.
Kas nii raskem lahkuda pole?
Olen enda suhtumist defineerinud kui välikomandöri või missioonisõduri rolli. Tuleb teha seda teist või kolmandat. See, kas sõdin Afganistanis või Süürias, mulle korda ei lähe.
Hetkel on välja kuulutatud, et Linnahall valmib aastatel 2019-2020. Mis te sellest arvate?
Selleks ajaks ei jõua. Olen selles täiesti veendunud ja seda varemgi avalikult öelnud, et enne 2020. aasta lõppu ei ole see mingil juhul võimalik. Nüüd võib-olla ei saa isegi selleks ajaks. Kuid venelastel on selline ütlus, et see on õnnetus, aga see ei ole katastroof. Selle elab üle.
Kevadel lahti läinud hankesaaga üksikasju loe artiklist "
Linnahalli lahkuv juht heidab valgust hankesaagale".
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.