Argos Kracht võitis kohtus eksabikaasat

"Tean väga hästi, mida olen teinud ja mida mitte. Sisuliselt oli tänane otsus ainuvõimalik otsus, aga paraku elus ei ole alati nii, et õiglus võidab," kommenteeris silmanähtavalt rahul Kracht otsust. "Lähtudes Kersti huvidest, arvan, et tal on väga suur huvi edasi kaevata. Prokuratuuri seisukohta ei oska ma öelda."

Sugulased jäid õigeks

Süüdi mõistmisest pääsesid ka Argos Krachti tädipoeg Ermo Kruus ja viimase abikaasa Maija-Liisa Kruus. Niisamuti keeldus kohus läbi vaatamast Kermon Investi esitatud 234 000 eurost tsiviilhagi. Kersti Kracht tänasele otsuse kuulutamisele kohale ei tulnud.

Kersti Krachti firmat Kermon Invest esindav Marko Kairjak oletab, et nad kaebavad otsuse edasi. "Täna kuulutati otsuse resolutiivosa, seega otsuse põhjendusi kohus veel esitanud ei ole. Ma ei käinud ka otsuse kuulutamisel kohal, seega on mul vaid info, et kohus mõistis isikud õigeks," rääkis ta.

Kairjak lisas, et kui esimese astme kohus otsustas isikud õigeks mõista, siis ta peabki jätma tsiviilhagi läbi vaatamata vastavalt seadusele. "Nii et selles midagi ebatavalist ei ole. Ootan kohtult ära kirjalikult põhjendatud otsuse ja siis otsustan, kas vaidlustada või mitte. Küll märgin, et kuna antud asjas on minu hinnangul omastamise süüdistus tõendatud, siis ilmselt vaidlustan."

Ringkonnaprokurör Mairi Heinsalu esitab apellatsiooniteate, et teada saada, millised olid kohtu põhjendused õigeksmõistva otsuse langetamisel. "See on õigusriik. Ei ole ainult süüdimõistvaid otsuseid," lausus Heinsalu, oskamata veel öelda, kas otsus kaevatakse edasi.

Sügisel alanud kohtuasi

Kohtuprotsess ettevõtja ja EVEA presidendi Kersti Krachti endise abikaasa ja äripartneri Argos Krachti üle, keda prokuratuur süüdistas omastamises, algas läinud sügisel.

“Kui Kersti tegeleb vihkamisega, on see tema probleem. Mingit rõõmu see ei valmista, aga on osa elust. Eks ma siis tegelen sellega. Nagu halva ilmaga,” kommenteeris Argos Kracht toona.

Kohtuasjaga päädinud kriminaalasja juured ulatuvad kuue aasta tagusesse aega, kui üle 20 aasta abielus olnud ja äri- ning juhtimisnõu jagavat firmat Kermon omanud Krachtid hakkasid partnerlusele punkti panema. Argos Kracht andis abikaasale firma üle 2010. aasta juulis, kuid jäi mõneks kuuks juhatusse. Samal aastal oli mees veel ka Kermoni tütarfirma Kermon Invest juhatuse liige.

Novembris lahkus ta mõlema firma juhatusest. Põhjus peitus tehingutes, mida Argos Kracht Kermon Investi varaga tegi ja millest sai alguse ka kohtutee. Kermon Investile kuulus 14 kinnistut. Enamik neist asus Valgamaal Otepää vallas, mis on turistide ja spordisõprade üks meelispaiku. Peale maatükkide omas firma pea 80ruutmeetrist korterit Otepääl.

Argos Kracht meenutas mullu, et kinnistute soetamine oli tema ja eksabikaasa investeerimisotsus, mis pidanuks kuhjaga ära tasuma. Argos Kracht tõi kogemusest näite, kuivõrd kasulik sedalaadi investeerimine oli: kui omal ajal maksis „mõni asi“ 200 000 krooni, siis hiljem maha müües ulatus tulu juba 1,2 miljoni kroonini.

Tüliga läks asi käest

„Kui hakkasime Kerstiga tülitsema, läks asi käest,“ ütles Argos Kracht.

Argos Kracht müüs 2010. aasta novembris ettevõttele Serena Consulting, mille juhatuses oli mehe tädipoeg Ermo Kruus, 243 000 euro eest 13 Kermon Investile kuulunud kinnistut.

Järgmisel päeval sai ühe Valgamaal Palupera vallas asuva kinnistu uueks omanikuks Kruusi abikaasa Maija-Liisa. Ka Kruusidele on kriminaalsüüdistus esitatud. Süüdistuse järgi tunnistasid kinnistute ostjad hiljem, et tehingud olid tühised ja eesmärk oli Kermon Investi osaniku, Kermoni kahjustamine.

“Ermo Kruus oli aastaid Kermoni töötaja ja tal oli hea suhe nii minu kui ka Kerstiga. Ermo ei osalenud protsessis mitte kui sugulane, vaid kui inimene, kellega kõik asjaosalised saaksid neutraalselt suhelda,” ütleb Argos Kracht praegu. "Enamik kinnistutest olid Danske panga kasuks seatud hüpoteekidega koormatud ja nende tegelik turuväärtus kokku oli tehinguhetkel tõenäoliselt väiksem kui antud varaga tagatud pangalaen."

Kusjuures, samal päeval, kui Serena Consultingi vara 13 kinnistuga täienes, asus firma juhatusse Ermo Kruus – enne seda oli juhatuse liige Argos Kracht. Serena Consulting pidanuks kinnistute hinna tasuma viie aasta jooksul. Süüdistuse põhjal ostu eest aga ei tasutud ning Serena Consultingil ei olnud soovi kinnistuid omandada.

Vahetas kohe omanikku

Vara ei jäänud uuele omanikule. Nädal hiljem liikus 12 kinnistut järgmisele firmale StarFox Invest. Nii kaasati tehingutesse peale Ermo Kruusi veel üks pereliige. StarFox Investi omanik ja juhatuse liige oli Krachtide tütar Katrin Silman. Vahelepõikena: järgmisel aastal vahetasid Katrini juhatuses välja Argos Kracht ja tema tulevane abikaasa Heli Valing. Nüüdseks kustutatud firma ostis kinnistud 223 000 euroga, kuid tegelikkuses ostu eest raha ei liikunud. Süüdistuses on kirjas, et StarFox Invest ostis vara Argos Krachti huvides.

Ka Maija-Liisa Kruusile võõrandatud kinnistu läks nädal hiljem edasi Krachtide tütrele. Jällegi ei käidud kinnistu eest raha välja.

Argos Kracht: päästsin vara

Sel päeval, kui Maija-Liisa Kruus kinnistu ostis, ilmus äriregistrisse kanne värskest firmast. Toonane Kermon Investi juhatuse liige Rauno Kuber asutas ettevõtte KRM Advisor, mille omanike seas on nüüd Argos Kracht ja tema abikaasa Heli. Ettevõtte käive oli mullu pool miljonit eurot, kasum 186 000 eurot. KRM Advisor on ärinõustamisfirma, mille kasuks seati 2011. aasta jaanuaris ka kõigi Kermon Investilt omandatud kinnistute ühishüpoteek summas 350 000 eurot.

Kuigi süüdistus räägib muust, oli Argos Krachti sõnul kinnistute müümine puhtalt päästeoperatsioon. „Kersti rahakasutus oli äärmiselt ebamõistlik. Kogu vastutus raha eest lasus minu õlul,“ on mehe versioon, miks nende suhted pingeliseks läksid. 2010. aasta suvel üritas Argos Kracht enda sõnul Kermoni naisele üle anda ja lahkuda.

„Püüdsin tupikust väljapääsu leida,“ lausus Kracht. Mehe sõnul sai talle viimseks piisaks karikas, kui abikaasa võttis 2010. aasta novembri alguses Kermon Investist välja 500 000 krooni. „Kartsin, et Kersti jätab maksmata ka pangale. Kirjutasin Kermon Investile kuulunud vara meie tütre firmale,“ lausus Kracht, lisades, et maksis järgnevate kuude jooksul ise pangale. „2011. aasta alguses tulid kõik töötajad, kes ei soovinud Kersti ühingus jätkata, minu juurde KRM Advisorisse tööle.“

Küberrünne pani tehinguid tagasi pöörama

Kersti Kracht korraldas eksabikaasa sõnul 2011. aasta märtsis KRM Advisorile küberrünnaku. Pärast seda otsustas Argos Kracht enda sõnul kinnisvara Kermon Investile tagastada ja toetada naist rahaliselt, et pangalaenud unarusse ei jääks.

„Leppisime kokku, et mina saan andmete lahtikrüpteerimise, ühe maatüki Lohusalus, mõne kliendile kuuluva ettevõtte, mis olid olid jäänud ümber vormistamata, ja et Otepää korter jääb tagastamata,“ väitis Argos Kracht, märkides, et maksis naisele 47 000 eurot. „Kuna Kersti oma kohustusi praktiliselt ei täitnud, loobusin edasistest rahaülekannetest. Tänaseks on kohtutäitur enamuse Kermon Investi varadest müünud ja minu andmetel ei piisanud varast panga nõuete kustutamiseks. Tagantjärele tarkuses oleksin ehk pidanud kõik lohakile jätma ja minema astuma.“

Argos Krachti sõnul oli plaan kinnistud turusituatsiooni paranedes Kerstiga kokkuleppel maha müüa, seejärel raha eksabikaasaga pooleks jagada või olukorra rahunedes Kermon Investile tagastada. Võib-olla oleks ta müüdavast varast saadava tulu endale võtnud? “Miks peaksin niimoodi tegema? Olen 25 aastat tööd teinud. Kui see oleks mu käekiri, oleks seda näha olnud,” lausus mees. “Kui oleksin tahtnud kinnistud endale jätta, oleksin muud meetodid leidnud. Mulle võib ette heita, et tõstsin selle vara neljaks kuuks ära, aga teine pool ei kannatanud. Kus on teise poole kaotus?”

Kersti Kracht ei kommenteeri

Kracht lisas, et on ühisvara jagamise lepingu vaidlustanud. „Mul on vaja eluga edasi minna, mul on uus perekond. Käin selle protsessi läbi, whatever. Elu ei jää seisma, olgu siis, kas jään süüdi või süütuks,” ütles ta ja lisas, et Kersti Kracht on kriminaalhagile lisanud tsiviilhagi üle 200 000 euro ulatuses nii tema, tütre Katrini kui ka Kruuside vastu.

Kersti Krachtilt ei õnnestunud eelmisel aastal kommentaari saada. Esmalt palus ta saata küsimused kirjalikult. “Ärge laske end eksitada. Nad tahavad kõik isiklikud ja juriidilised asjad segamini ajada. Kannataja Kermon Invest ei ole minu isikuga kuidagi seotud, see on juriidiline isik,” lisas ta telefoni teel. Pärast küsimuste kättesaamist teatas Kermon Investi esindaja Marko Kairjak, et nad teemat ei kommenteeri.

„Peame nentima, et ei saa esitatud küsimustele vastata. Kuna kriminaalasi on kohtusse jõudnud, oleks vastuste andmine tõlgendatav kohtu mõjutamisena, mida kindlasti teha ei saa, ega pea eetiliseks,“ vastas Kairjak. „Vastaspoole väited on ebaõiged. Palun, et leiaksite mahti väidete tõekspidavust kontrollida, et vältida mõlemale osapoolele kahju tekitamist. Oleme valmis valeväiteid kommenteerima pärast kohtulahendi jõustumist.“

Argos Krachti kommentaar (avaldatud 11.04.2017)

See aga loob lugejatele arusaamise nagu ma oleks JOKK skeemi kasutades oma eksabikaasa varast ilma jätnud või olukorda kuritarvitanud. Ka puhtalt inimlikul tasandil ei oleks see olnud loogiline – milleks oli mul vaja anda Kerstile kogu vara üle, et siis varsti osa sellest justkui kriminaalsel moel jälle kätte saada? Kui ma oleks tahtnud vara tõepoolest omastada, siis peaks ju olema mõistetav, et seda oleks saanud ilma tütart ja lähedasi mängu segamata teha nii, et kõik oleks tõepoolest JOKK olnud.

Vara üleandmist soovin kommenteerida alljärgnevalt:

Juuli alguses 2010 korraldas maksuamet meie juures seoses ühe kliendiga suhteliselt jõulise läbiotsimise. Veidi aja pärast selgus, et antud episoodis kuriteokoosseis üldse puudus, kuid kogemus oli meie jaoks äärmiselt ebameeldiv. Kersti tõstatas üles küsimuse, et kuna mina kõige eest vastutan, siis on ka minuga seotud riskid ja teatud olukorras võib see seada ohtu meie vara ning maksevõime (meil olid suured pangalaenud).

Tema ettepanek oli hoida ajutiselt – kuni olukorra lahenemiseni - minu vara tema nimel. Perekonna vara säilimise nimel soostusin, kuid nagu varsti selgus – hakkas Kersti seda olukorda enda kasuks ära kasutama. Et mitte takerduda lõpmatutesse kohtulahingutesse (nagu tänaseks on siiski juhtunud) otsustasin õigusrahu nimel loobuda lepingu tühisuse tuvastamisest. Selgus, et 4 aastat hiljem algatas Kersti sellele dokumendile toetudes minu vastu kriminaalasja, milles on nüüd avalikkuses palju juttu olnud.

Nn omastamist soovin kommenteerida alljärgnevalt:

Kuna oli saanud selgeks, et minu jätkamine Kermonis koos Kerstiga ei ole enam võimalik ja minu lahkumisel oleks kadunud ettevõtte rahavoog, siis otsustasin pangalaenu tagatiseks oleva vara kirjutada ajutiselt meie ühise tütre nimele, mille tesotamiseks olid mul täielikud volitused. Selle sammu eesmärk oli vältida laenumaksete katkemisest tulenevat vara väga ebasoodsat müüki (tänaseks ongi Danske Pangal Kermon Investi vastu nõue 173 000 eurot ja selles asjas on neil tsiviilvaidlus).

Nelja kuu möödudes selgus, et Kersti ei anna mulle rahu ning me loobusime päästeplaanist, tagastasime vara ja sõlmisime kokkuleppe. Antud tehingust sai nn kannatanu kasu ca 70 000 eurot rahas ja ca 200 000 eurot nõuete tühistamises. 3 aastat ja 7 kuud hiljem sain teada, et Kersti väidetav kahju oli 234 000 eurot ja et tegemist oli omastamisega. Viimasega seoses mind õigeks mõistetigi.

Ringkonnakohtu otsuse varalahutsue näilisuse osas võtaksin kokku järgmiselt:

Kohus leidis kohtuotsuse punktis 36, et veenev oli Argos Krachti väide, et poolte vahel sõlmitud abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe oli näilik kohustustehing, mille eesmärgiks oli luua õigusnäivust. Eesti õiguses eristatakse igal omandi ülekandmise tehingul kahte tehingut – kohustustehingut ja käsutustehingut. Kohustustehingu näilikkus ongi kohtuotsusega tuvastatud.

Väljavõte kehtivast kohtuotsusest:

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt on veenev hageja väide, et poolte vahel sõlmitud abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise eesmärgiks oli vältida võimalike võlausaldajate nõuete täitmiseks ühisvara realiseerimist. Seega sõlmisid pooled näiliku kohustustehingu, soovides tehinguga luua õigusnäivust.