Soome väikeettevõtjate juht: ärge küsige, mida riik teha saaks

Palju saavad ettevõtjad ise teha – 6000 ettevõtjat osaleb nädala pärast Soome kohalikel valimistel. Mida Eesti sõsarorganisatsiooniga ühiselt teha saaks, uuris Mikael Pentikäinen äsja Tallinnas.

Intervjuu Mikael Pentikäineniga.

Olete pea aasta olnud Soome väikeettevõtete organisatsiooni juht, kuhu olete oma fookuse asetanud?

Tahame Soomes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) luua parema keskkonna. Siin on Soome ja Eesti vahel konkurents. VKE vaatest on Soome suurimaid probleeme praegu tööturg – piirangud, mis ei lase töötajatega läbirääkimisi pidada ettevõtte tasandil. Probleemiks pole niivõrd palgatase, kui tööaeg. Paljud Eestis tegutsevad Soome ettevõtted ütlevad, et paindlik tööturg on Eesti suur konkurentsieelis.

Teistest teemadest käib Soomes suur arutelu sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi üle. Praegu on erasektori osakaal vaid 12%, turu suurus aga ligi 30 miljardit eurot. Kui suudaksime reformiga erasektori osakaalu kahe- või kolmekordistada, oleks see firmadele suur võimalus.

Kolmas suurem asi on nädala pärast toimuvad kohalikud valimised. Meil kandideerib omavalitsustesse 6000 ettevõtjat. Peame seda väga oluliseks, kohalikul tasandil saab ärikeskkonna jaoks palju ära teha.

Eestis olen aga seepärast, et tahame rohkem koostööd oma sõsarorganisatsiooni EVEAga. Eestis on palju Soome ettevõtteid ja vastupidi. Peame suutma neid toetada, et nad saaksid paremini kasvada.

Mis liiki koostööd?

Erinevad teemad. Vajame rohkem Põhjala riikide VKEde organisatsioonide koostööd. Tahame Soome, Rootsi, Eesti start-up-kogukonda rohkem kokku viia ning ehitada sildu start-up-firmade ja traditsiooniliste VKE-de vahele. Saame aidata võrgustikke luua. Noortele ettevõtjatele on Soomes tulemas „häppening“ „Get Together“, mis toimub mais ja kus tahaksime näha ka Eesti noori ettevõtjaid.

Olete käinud ka Rootsis koostööd kompamas. Kas huvi on? Rootsi start-up-kogukond on vaadanud pigem Suurbritannia poole?

Soome ja Rootsi ettevõtete vahel on palju koostööd, organisatsioonide vahel mitte niivõrd. Seda tahame muuta. Ka Brüsselis tahame rohkem teha - kas või ühine Brexiti strateegia: kuidas me tagame, et Briti turg ka edaspidi meie firmadele lahti jääks. Räägime koostööst, mis hõlmaks ka Balti riike. Pean neid osaks Põhjalast.

Üks võimalus Eesti firmadel Soome turul kanda kinnitada on olnud põlvkonnavahetus, kus Soome ettevõtja tahab ärist väljuda.

Põlvkonnavahetus on Soomes praegu suur ja tõsine teema. Meil on ca 60 000 ettevõtjat, kes on üle 55. Mis tähendab, et iga aasta peaks omanikku vahetama umbes 6000 firmat. Need firmad annavad tööd 250 000 inimesele – Soome majanduse jaoks on ülioluline, et põlvkonnavahetus läheks edukalt. Vajame ettevõtjaid ka teistest riikidest, et nad Soome firmad üle võtaksid ja tagaksid töökohtade säilimise. 

Teine suur teema on Soome noorte väga suur huvi ettevõtluse vastu. Iga viies, ehk 20% vanuses 18-24, plaanib lähema kolme aasta sees oma firma teha. Tosin aastat tagasi oli see 1%.

Mis juhtus?

Ei tea, suur muutus. Küllap nad on hakanud reaalsusest paremini aru saama. Kui tahad head elu, on üks tee ettevõtjaks hakkamine. See on väga huvitav fenomen Soome majanduses. Võib-olla on nad start-up-firmade edulugudest inspiratsiooni saanud. Noortel on ettevõtjate seas palju häid eeskujusid.

Toetate seda kuidagi?

Jah, üks meie projekte on õpetada õpetajaid, kes ettevõtlust koolis õpetaks. Esimesest klassist ülikoolini välja. Kui ma ise kaheksakümnendatel haridust omandasin, ei räägitud ettevõtlusest midagi.

See kõik nõuab ilmselt ettevõtjatelt aktiivsemat panust?

Jah, nagu praegu kohalikel valimistel. Iga viies kohaliku volikogu liige on ettevõtja. Nagu olen sageli öelnud – me ei peaks nii palju küsima, mida omavalitsus või riik ettevõtete heaks teha saab, vaid küsima, mida ettevõtted ja ettevõtjad teha saaksid. Nagu JF Kennedy aastaid tagasi oma kõnes. Peame erasektorile rohkem ruumi andma ka avalike teenuste osutamisel. Oleme liiga sageli arvanud, et see peab tingimata maksumaksja raha eest sündima.

Teil on nüüd ettevõtjast peaminister, kas asjad paranevad?

See valitsus on Soome ettevõtjate heaks palju teinud. Milles me pettunud oleme, on tööturu reformid. Töölepingute läbirääkimistel on tingimused Soomes Maailma Majandusfoorumi võrdluses kõige jäigemad ja Eestis kõige paindlikumad. Vajame konkurentsivõime jaoks rohkem paindlikkust.

Mis takistab?

Ametiühingute tugev roll ja kollektiivlepingute süsteem. 

Kuidas firmad kohanevad, tulevad Eestisse?

See on üks võimalus. Teine kasvav trend on ise enda tööandjaks hakkamine. Igal aastal lisandub ca 4000 üksiküritajat, kuid sellega on kolme aastaga tööd andvate ettevõtjate hulk 8000 võrra vähenenud. Oli 95 000, nüüd on 87 000. See teeb muret – meil on vaja rohkem ettevõtteid – Soome majanduse suurim probleem on kõrge tööpuudus.

Tulles koostöö juurde tagasi – mida veel arutasite?

Ühisteenused, tugi jms. Soome firmad saaksid vajadusel Eestis abi ja vastupidi. Räägime üha enam ühisest turust, tööturg juba ongi peaaegu üks. Soomes elab ca 60 000 eestlast. Kui tuleb tunnel, on see veelgi enam üks turg. Potentsiaali on veel palju kahe riigi koostööks. Tunnel tugevdaks ka Rail Balticu projekti.

Soomes on praegu riigivisiidil Hiina president Xi Jinping. Mis mõju võib Hiina huvil olla Soomele või kogu regioonile?

See on väga tähendusrikas visiit. Me kõik teame, mis toimub USAs, mis on Hiinale oluline turg. Nüüd on see ohus ja hiinlased vaatavad üha enam Euroopa poole. Visiit on üks signaal sellest muutusest. On ka poliitilised põhjused – meil on juubel, 100 aastat iseseisvumisest. Kuid kui vaadata näiteks suuri biomajanduse projekte, tselluloositehaseid, mis Soomes ehitatakse – pea igal juhul on rahastus Hiinast. Üks Hiina ettevõtte töötaja rääkis mulle, et Hiina firmad ja valitsus tahaksid, et vähemalt tuhatkond Soome VKEd teeks koostööd Hiina VKEdega. Eesmärk on õpetada Hiina ettevõtetele rahvusvahelist äri. Ja kui neil on raskused USA turul, vaadatakse Euroopa poole. Soome ja Eesti – me oleme peaaegu poole maa peal. Saame olla sillaks Hiina firmadele, mis tahavad minna Euroopa turule ja seda turgu tundma õppida. Mingit potentsiaali selles on. Ja Hiinas on palju raha, mis otsib Euroopas investeerimisvõimalusi. Kui meil on häid projekte, siis on see meile üks hea võimalus.

Hiina investeeringuid kohati ka umbusaldatakse.

Mina ei tunne seda üldse, näen seda potentsiaalse võimalusena.

Venemaa majandus paraneb, kas Soome ettevõtted naasevad sinna?

Paljud Soome firmad ajavad Venemaal head äri. Rääkisin just ühe metsamasinate firmaga – Venemaa turul on neil suurim potentsiaal. Samas toiduainetööstust on sanktsioonid tugevalt mõjutanud. Näen märke olukorra paranemisest – Soome tuleb jälle rohkem vene turiste, lisaks Aasiale, kust on kiire juurdekasv.

Kas koostöö on taastumas ka poliitilisel tasandil?

Mitte liiga palju, sest poliitiline olukord ELi ja Venemaa vahel on raske. Ei näe praegu suuremat muutumist. Kohtumisi on, äsja kohtusid presidendid Sauli Niinistö ja Vladimir Putin Arktika foorumil.

Mis on Soomes praegu julgemad ideed, midagi samas klassis püüdega meelitada Soome Tesla akutehast?

Tesla tehas on hea näide. Aga muidu on Eestis julgemad ideed. Riigivalitsemise digitaliseerimine näiteks. Digitaliseerimisest on kõigile kasu. Soomes on palju VKEsid, mis pole piisavalt selle peale veel mõelnud. Aga see puudutab kõiki ja loob palju uusi võimalusi tootlikkuse tõstmiseks, globaalsele turule jõudmiseks, jne. Siin peame rohkem tegema. Ettevõtjatele oleme just käivitamas digitaalse kooli projekti. Peame vaatama, kuidas uutmoodi edasi minna.