Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et Ramil Khalilovile ja Roman Mankole esitatud süüdistused terrorismi rahastamise kohta on tõendatud ja jättis muutmata ringkonnakohtu määratud karistused.
- Ramil Khalilov (vasakul) ja Roman Manko Harju maakohtus terrorismile kaasa aitamises süüdi mõistetutena. Foto: Andras Kralla
Khalilovit ja Mankod süüdistati selles, et nad kogusid raha ja tegid lennubroneeringuid oma sõbrale Abdurrahman Sazanakovile (endine Ivan Sazanakov), teades, et viimane võib kasutada neid vahendeid terroristlikkusse ühendusse kuulumises seisneva kuriteo toimepanemiseks.
Kohtu kolleegium märkis, et ehkki konkreetset terroristlikku ühendust, selle liikmeid, struktuuri ja püsivust pole süüdistuses kirjeldatud, ei olnud seda ilmtingimata ka vaja. Oluline on, et süüdistusest nähtusid Khalilovi ja Manko konkreetsed teod raha kogumisel ja teadmine, et neid vahendeid võidakse kasutada terrorikuriteo toimepanemiseks.
Alates hetkest, mil Sazanakov liitus 2013. aasta juulis terroristliku ühendusega, vastas tema tegevuse edasine teadlik toetamine terroristliku ühenduse toetamise tunnustele. Praeguses asjas on tõendatud, et Khalilov oli teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ja ta jätkas tema toetamist ka pärast liitumist.
Eelnevast tulenevalt nõustus kolleegium madalama astme kohtutega selles, et Khalilovile ja Mankole esitatud süüdistused on nõuetekohased ning kajastavad kõiki nende karistusseadustiku terrorikuritegu käsitleva paragrahvi järgi vastutusele võtmise eeldusi.
Riigikohus jättis seega muutmata Tallinna ringkonnakohtu eelmise aasta 11. mai otsuse, millega mõisteti Ramil Khalilovile 3aastane ja Roman Mankole 2aastane vangistus.
Riigikohus selgitas otsuses täiendavalt julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina kasutamise tingimusi. Selliselt kogutud teabe tõendina esitamise otsustab küll riigi peaprokurör, kuid tõendi lubatavust on vaidluse korral pädev hindama kohus. Kolleegium ei nõustunud kaitsjatega selles, et julgeolekuasutuse kogutud teave tuleb vormistada jälitustoimingu protokollis.
Esmalt eriti karmid karistused
Terroriprotsess Manko ja Khalilovi üle algas Harju maakohtus 2015. aasta 23. novembril. Sazanakov siirdus kaitsepolitsei andmetel Süüriasse võitlema 2013. aastal, talle järgnesid sinna ka tema naine ja tütar.
Manko kaitsja Olavi-Jüri Luige ja Khalilovi kaitsja Kristi Rande hinnangul toetasid mehed vaid sõbra perekonda ajal, mil isa oli eemal ja pere veel Eestis, mitte terrorismi. Nad selgitasid, et islami kogukonnas on üksteise aitamine kombeks.
Süüdistuse järgi küsisid mehed alates 2013. aastast korduvalt tuttavatelt Sazanakovile raha, teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks. 2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha. 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile püha sõja toetuseks raha.Harju maakohtus mõistis kohtunik Helve Särgava meestele karmid karistused, Khalilov vangi 7 aastaks ja Manko 5 aastaks. Hiljem vähendas ringkonnakohus nende karistusi vastavalt 3 ja 2 aasta peale.Särgava selgitas toona, et süüdimõistetutele püütakse selgeks teha, et sellisele teole järgneb karistus ja kuigi mõlemal süüdimõistetul on pere ja alaealised lapsed ning nad elasid seni õiguskuulekalt, ei tule kõne alla tingimisi karistus. Kohtualused ei öelnud menetluse ajal kordagi, et mõistavad, et nad tegid valesti ja et need teod on lubamatud.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.