• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 10.04.17, 07:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vene ärimees: eestlased pole aeglased – nad lihtsalt pole vargad ja petised

Eestis äri ajav Alex Rainard lükkab ümber nõukogudeaegse nalja, et eestlased on aeglased. „Nad ei ole aeglased – nad lihtsalt ei ole vargad ja petised. Ma võtan eestlasi hea meelega tööle,“ kinnitas ärimees. „Isegi meie Peterburi esinduses töötab eestlane.“
Truck Center Internationali kaasomanik Alex Rainard ja ettevõtte juhatuse liige Deniss Jermakov.
  • Truck Center Internationali kaasomanik Alex Rainard ja ettevõtte juhatuse liige Deniss Jermakov. Foto: Andres Haabu
Moskva ettevõtja Alex Rainard sõitis ühel ilusal päeval ära Kanadasse. Elanud seal 12 aastat, otsustas ta kolida Šveitsi, kus nägi paremaid ärivõimalusi ja soodsamat maksusüsteemi. Siis sidus saatus teda Eestiga. Nüüd veedab Rainard palju aega Eestis, tegeldes oma mitut valdkonda - ehitust, kinnisvara, meditsiiniteenuseid – hõlmava äriga.
Delovõje Vedomosti rääkis ettevõtjaga sellest, kuidas ta korraldab pidurisadulate müügiäri terves Euroopas.
Millest te alustasite?
Mul tekkis 2014. aasta lõpus äriidee: müüa veoautode taastatud pidurisüsteeme. Nii sündis firma Truck Center, seejärel Truck Center International. Idee on selles, et meie taastatud pidurisadulad on uutest 40–50% odavamad.
Mille arvel selline kokkuhoid tuleb?
Töötasime välja terve tootmistsükli, mille lõikudes andis siin-seal kokku hoida. Kui alustasime, olime väga pisike firma ja nii oli kerge suunda muuta vastavalt sellele, mida turg vajas. Meie eelis oli starditingimused: investeerisin sellesse ettevõttesse üle miljoni euro. Suurema osa rahast paigutasime ladude alla, tänu millele kujunes meil Euroopa suurim sortiment.
Suurim - kui palju seda on?
Üle kahe tuhande pidurisadula. Seda on väga palju, niisugust kogust ei ole praegu enam ühelgi Euroopa tootjal või tarnijal.
Tähendab, te hoolitsesite selle eest, et teie laos oleks absoluutselt kõik olemas?
Jah. Ja me arendasime logistikat. Toon näite. Kui auto seisab sellepärast, et tal ei tööta pidurisadul, on see halb. Kuid veelgi halvem on, kui mittetöötava pidurisadulaga auto sõidab. See on ju tõeline tapja. Sellepärast on nii, et kui klient helistab meile kas või Lätist, Leedust või Rootsist, on keskmine tarneaeg üks päev.
Kuidas te sellise tähtaja tagate?
Kui tellimus tuleb riigist, mis on meile lähedal, näiteks Soomest, käib kõik lihtsalt: laadime oma väikesele veoautole umbes 50 pidursadulat, saadame kohale, korjame vanad kokku. Aga kui tellija on kaugemal, näiteks Lääne-Euroopas, kindlustame lühikesed tarneajad logistikafirmadega kokku leppides. Oleme valinud parimad, kaubelnud välja soodsad tingimused.
Selleks, et jõuda kolme aastaga sinna, kus me praegu oleme, tuli teha tohutult vigu, kulutada palju raha ja närve.
Alex Rainard,
Truck Center Internationali kaasomanik
Miks peaks laos olema 2000 pidurisadulat?
Selleks, et autod tooksid raha sisse, peavad need olema pidevalt käigus. Inimesed võtavad laenu ja võivad selle tasa teenida ainult siis, kui transpordivahend kogu aeg töötab. Kui pidurisüsteem üles ütleb, jääb masin seisma. Ettevõtte omanikud ei saa endale lubada nädala või kahe pikkust ootamist (mõnel juhul võib kuluda lausa kuu), kuni teisest firmast tuuakse uus pidurisüsteem. Aga meil on kõik laos olemas. Me oleme ju ostnud vanu pidurisadulaid Hollandist, Inglismaalt, Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, isegi Venemaalt.
Ostate vanu pidurisadulaid. Mida te nendega edasi teete?
Lammutame oma töökojas laiali. Analüüsime, mis neil viga on. Siis restaureerime, puhastame liivapritsiga, värvime, taastame kõik, mis on katki.
Kui ökoloogiline selline tegevus on?
Üks meie suurtest väärtustest seisnebki selles, et me kaitseme loodust! Selleks, et valmistada uut pidurisadulat (aga mitte taastada vana), tuleb kaevata maaki, põletada sütt, saata õhku n kogus CO2. Kui me võtame sadulad laost, hoiame ära nende ümbersulatamise või põletamise, mis saastab samuti atmosfääri.
Kas siis, kui te turule tulite (2014. aasta lõpus), keegi sellega Eestis juba tegeles?
Jah.
Miks te siis otsustasite, et teie jaoks on siin veel kohta?
Ma ei tahaks oma saba kergitada, kuid me osutusime kokkuvõttes lihtsalt paremaks. Kvaliteet, teenindus ja garantiid on paremad, omahind madalam. Kolme aasta jooksul ei ole olnud ainsatki tagastamist. Saavutasime selle, et meie firma katab 80% Eesti turust. Kuid nende kolme aastaga on Truck Center Internationali müük suurenenud 20% kuus. Ühe aastaga kasvasime 200%. Praegu on meie kuu kasum 100 000 euro ringis. Seejuures oleme säilitanud konkurentidega head suhted. Neil ei ole enam kasulik toota samu tooteid mis meie, sellepärast on neist saanud meie edasimüüjad. Nad ostavad meie tooteid ja müüvad neid oma brändinimedega oma klientidele. See on muutunud peaaegu soodsamaks kui see, millega nad tegelesid varem.
Nii et teie miljoniinvesteering on end tasa teeninud?
Mitte ainult tasa teeninud. Me kavatseme investeeringute mahtu isegi suurendada. Kolime uutesse suurtesse ruumidesse. Sellest hoonest, kus me äri alustasime, oleme välja kasvanud. Inimestel on meie töökojas juba väga kitsaks läinud, sellepärast on kolimine vältimatu. Kuna oleme siin tõsiste kavatsustega ja jääme pikaks ajaks, otsustasime uued ruumid mitte üürida, vaid osta.
Kui palju need maksma lähevad?
Kaalumisel on mitu võimalust. Kõige odavam variant on umbes miljon eurot. Ja lisaks kulutame osa kasumist sellele, et uurida turgu ja hakata tootma ka muud peale pidurisadulate.
Mida?
Ei ütle, sest konkurendid võtavad idee ära.
Teil ei ole ju Eestis konkurente!
Pidurisadulate alal ei ole, kuid selles uues valdkonnas on kõik teisiti.
Mida teil tuli läbi teha, et saada Eestis monopolistiks?
Selleks, et jõuda kolme aastaga sinna, kus me praegu oleme, tuli teha tohutult vigu, kulutada palju raha ja närve.
 Muide, Eesti on imeilus maa. Võtan teie valitsuse ees mütsi maha. Inimeste jaoks on kõik väga hästi korraldatud.
Alex Rainard,
 Truck Center Internationali kaasomanik
Rääkige oma vigadest.
Olen finantsist-ökonomist ja armastan äri. Mehaanikast olen seejuures kaugel. Olen kaugel ka Eestist, kuna elan Šveitsis. Ma ise olen pärit Venemaalt, elasin 12 aastat Kanadas, siis kolisin Šveitsi. Seal aga sain tuttavaks tüdrukuga, kes oli tulnud Tallinnast sugulastele külla. Nagu öeldakse, koos kõige sellest tulenevaga... Muide, Eesti on imeilus maa. Võtan teie valitsuse ees mütsi maha. Inimeste jaoks on kõik väga hästi korraldatud. Maksud on suurepärased, äri on lihtne ajada, kõik on automatiseeritud, väga vähe bürokraatiat, pole korruptsiooni, kuritegevust.
NSV Liidus armastati naljatada, et eestlased on aeglased. Nad ei ole aeglased – nad lihtsalt ei ole vargad ja petised. Ma võtan eestlasi hea meelega tööle. Nad on selle poolest tuntud, et on kohusetundlikud ja korralikud. Isegi meie Peterburi esinduses töötab eestlane. Hispaanias sama lugu: inimene tuli Eestist sinna ja sai meie juures tööd.
Kui palju te teenisite Šveitsis ja kui palju loodate teenida Eestis?
(Naerab) Mõnevõrra provokatiivne küsimus. Ütlen nii: selleks, et elada Tallinnas hästi (kui oled üksi), piisab teenida kuus 2000 eurot. Šveitsis 20 korda rohkem.
20 korda?! Ega te liialda?
See on patuselt kallis maa. Aednik, kes niidab mu Zürichi aias muru, saab 60 eurot tunnis. Koristaja umbes sama palju. Eestis võib palgata aedniku 5 euro eest tunnis (kui tal on kõrge kvalifikatsioon, siis 7 euro eest).
See kõik on suurepärane, aga pöördume siiski tagasi teie vigade juurde.
Soetasime sisseseade, mida meil vaja ei olnud. Ostsime väga kallilt vanu pidurisadulaid. Maksime ühe sadula eest 150-200 eurot, samas kui praegu maksame sama kauba eest 30. Eksisime logistikaga: saatsime pidurisadulaid esialgu DHLiga, mis on väga kallis. Siis leidsime võimaluse saata kaupa samade tähtaegade ja sama kvaliteediga, kuid kümme korda odavamalt.
Mille arvel teil õnnestus pidurisadula hind niimoodi alla lasta?
Saime tuntuks ja meid hakati usaldama. Maksame alati õigel ajal, teeme seda, mida lubame. Ja ostame suurtes kogustes. Kui sa tuled romulasse ja küsid kaht sadulat, öeldakse sulle “300 eurot. Võta.” Kui sa ütled “mul on vaja 500”, on ka hind teine.
Ekspordi iseärasused
Veoautode pidurisüsteeme taastava Truck Center Internationali müügist jääb Eestisse umbes veerand, Euroopa turgudel tuli ennast firma omaniku Alex Rainardi sõnul aga kõigepealt tõestada.
Rainard räägib Euroopa turule minekust: "Oli väga raske. Kui sa helistad Soome firmasse, öeldakse sulle kohe: “Aga kes sa selline oled? Kust meie teame, et sinuga võib äri ajada ja et sul on head tooted?” Meie vastame: “Aga meie kliendiks on autobussifirma TAK, ja meil on sertifikaadid.” Siis tekib toru teises otsas huvi. Siis võidakse helistada mõne meie kliendi juhtkonnale, et saada teada, milline on nende mulje." 
Saksamaa jaoks töötas selline käik: "Kui me helistasime Saksamaale ja ütlesime: “Oleme Eestist, võtsime roostes pidurisadula, tegime sellest uue,” visati lihtsalt toru hargile: “Nalja teete või?” Kui helistasime ja ütlesime: “Meie klientideks on Europart, SLP ja AutoCAD,” tekkis huvi. Peale selle jagasime oma tooteid tasuta: “Pane pidurisadul paika. Meeldib - maksad, ei meeldi - jäta endale kingituseks.” Ka see töötas."
Eesti turule jääb Truck Center Internationali toodetust Rainardi sõnul kuskil 25 protsenti. "Kõik ülejäänu on eksport. Müüme oma tooteid Iraani, kuigi esialgu veel väga väikeses mahus. Avastame praegu enda jaoks selle turu tänu iraanlasele, kes elab Eestis. Müüme veel SRÜ-maadesse ja kõikidesse Euroopa riikidesse," räägib ta.
Rainardi sõnul asutasid nad algselt firma ainult Eesti turule mõeldes, kuid kui olid selle hõlvanud, otsustasid laieneda. Nüüd moodustab 90% nende klientuurist Euroopa. "Alustasime sellest, mis oli siinsamas: Lätist, Leedust. Edasi tulid Soome, Rootsi, Norra. Avasime filiaali Peterburis. Seejärel tulid Valgevene, Usbekistan, Ukraina, Kasahstan. Pärast seda avasime esinduse Hispaanias. Praegu töötame Saksamaa suunaga. Müüme ka Taani, Hollandisse, loetleb Rainard.
Küsimuse peal, mil määral tuleb teha koostööd Iraani ja Valgevene valitsustega, et neis riikides midagi müüa, ütleb Rainard, et nad ei tee mingit koostööd. "Meil on 21. sajand. Sa lähed lihtsalt riigi veebilehele, loed läbi nõudmised, millele firma peab vastama, teed ettepaneku," kirjeldab ta.
Venemaa tollibarjäärid võivad Rainardi sõnul osutuda probleemiks, kui müüa mingit kahese kasutusega kaupa. "Aga meie puhul - raud on raud. Võetakse kätte, vaadatakse, lastakse läbi."

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele