Suuremate IT-firmade juhid tõdevad, et äri laiendamiseks tuleb luua üha rohkem töökohti teistes riikides, sest siin ei ole piisavalt töötajaid ja nende palkamine on liiga kulukas.
- Helmese juht Jaan Pillesaar ütles, et nende ettevõttega liitub igal aastal 40-50 uut töötajat, üha rohkem neist asub tööle aga teistes riikides. Foto: Andres Haabu
infopank
Vaata ka Infopangast
Kui veel mõned aastad tagasi oli
Nortalis üle 600 töötaja, siis eelmise aasta lõpuks jäi nende arv juba alla 500. Ettevõtte juhi
Priit Alamäe sõnul on Eesti Nortali jaoks oluline turg, kuid juba praegu on neil üle poole töötajatest Eestist väljaspool. „Ja see proportsioon pigem kasvab, sest Eesti turul on kasvupotentsiaal objektiivsetel põhjustel limiteeritud,“ tõdes ta.
Helmese 250 töötajast töötab ligi kolmandik täielikult või osaliselt Eestist väljas. „Teenust tellivad kliendid asuvad meil üle maailma laiali, aga meie inimesesed asuvad peamiselt Eesti ja Valgevene kontorites,” ütles ettevõtte juht
Jaan Pillesaar. Helmese töötajate arv on aasta-aastalt kasvanud. Viimastel aastatel on Helmesega liitunud 40–50 uut inimest aastas, kuid järjest enam kaasavad nad uusi inimesi väljaspool Eestit.
Spetsialistide puudus on üleilmne trendEesti IT-spetsialistid on tipptasemel ja võivad valida tööandjat üle maailma. Seetõttu konkureerime tööandjana globaalsel turul. Selleks, et head tegijad tahaksid töötada just meie ettevõttes, mitte näiteks Google'is, WWTs või mujal, peame pakkuma vastavaid töötingimusi ja tööalaseid väljakutseid, sealhulgas ka konkurentsivõimelist palka. Heade IT-spetsialistide puudus pole ainult Eesti probleem, tegemist on üleilmse trendiga. Kuna liigume targa keskkonna, tarkade seadmete maailma poole, siis suureneb vajadus IT-töötajate järgi kogu maailmas. See on reaalsus, millega ettevõtted peavad arvestama. Samas ma ei nõustu sellega, et tõusvad palgad on tingimata probleem. Vaba konkurents on mõlemapoolselt arendav ja rahvusvahelise kogemusega spetsialist annab ka ettevõttele rohkem väärtust.
Marko Sverdlik,
Proeksperdi eestvedaja
„Eesti siseturu palgatase koos siinsete firmade palgakulu kahekordistavate tööjõumaksudega on loonud olukorra, et praegu on juba majanduslikult mõistlikum ja ka lihtsam palgata tarkvara arendajaid näiteks Portugalis ja Hispaanias kui Eestis,” tõdes Pillesaar. Ta rääkis, et Eesti maksusüsteem ei ole globaalse tarkvarafirma ehitamiseks kahjuks sobiv. “Meie liigume tasapisi Eestist ära ja alustame uusi kontoreid riikides, kus riik tarkvarateenuseid 80% koormusega ei maksusta.”
Playtechi Eesti üksuse juhi Ivo Lasni sõnul on nende töötajate arv püsinud suhteliselt stabiilne. Tööjõupuudus IT valdkonnas on tema kinnitusel probleem ja see pidurdab kogu sektori kasvu. „Sõltumata sellest, et IT-sektor kasvas eelmisel aastal teistest sektoritest enam, siis potentsiaali kasvuks on siin veelgi, kui oleks vaid rohkem inimesi, kellega koos see kasv teoks teha.“
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.