Vaba turg viis teehoolde hinnad alla

"Tänased turuhinnad on mõistlikest ligikaudu 10% madalamad ning nii mitmedki riskid on ettevõtjatel jäetud arvesse võtmata," ütles riigile kuuluva ASi Eesti Teed juhatuse esimees Andres Agukas.

Kõiki maakondi kokku võttes ulatub hinnalangus uutel hangetel 2011. aasta tasemega võrreldes 30 protsendini. Hinnad langevad ka seal, kus jätkab sama firma – näiteks hakkab Eesti Teed Võrumaa teid novembrist hooldama 28% varasemast odavamalt, TREV-2 teeb Põlvamaal alates oktoobrist teehoolet 32% varasemast väiksema summa eest.

Agukase sõnul on praegused teehooldehinnad igal juhul mõistlikust madalamad. "Tõenäoliselt turg stabiliseerub järgmiste hangete perioodil 2020–2023 tänasest keskmiselt 10-15% kõrgemal tasemel," prognoosis Eesti Teede juht.

Hinnalanguse taga tugev konkurents

Nii maanteeameti kui hooldefirmade kinnitusel on hinnad alla viinud teravnenud konkurents. Kui varasematel perioodidel oli hangetel üks-kaks pakkujat, siis viimase kolme aasta hangetel oli neid 5–8, märkis TREV-2 teehooldetööde valdkonna juht Meelis Seppam.

Teehoolde turuhind on tasapisi langenud juba selle kümnendi algusest, 2014. aastal odavnemine kiirenes. "Teehooldesse on hinnalangus tõenäoliselt nii aeglaselt jõudnud seetõttu, et kasutasime möödunud perioodidel väga pikki lepinguid – kuni 8 aastat," rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus.

Väga pikad lepingud olid norm enne 2012. aastat. Nüüd on riik taas suundunud lühemate, viieaastaste lepingute kursile. Eesti Teede juht tõi välja, et teehooldeturust saabki sisuliselt rääkida alles 2012. aasta teisest poolest.

"Mis siis juhtus alates 2012 aasta hangetest – juba esimesel hankel Rapla piirkonnas kukkusid hooldehinnad ligikaudu 15 protsenti. 2015. aasta hangetel seitsmes piirkonnas olid hinnad juba 27 kuni 46 protsenti vanadest hooldehindadest madalamad, kusjuures AS Eesti Teed 2015. aastal veel vabaturu hangetel ei osalenud," rääkis Agukas.

Maanteeameti peadirektori asetäitja rääkis, et viimase nelja aasta hangetel on turuosaliste hulk jäänud üldjoontes samaks. "Toimunud on tütarettevõtete ühinemised, mis näiliselt muudavad osalejate arvu vähemaks, kuid sellegipoolest alla viie pakkuja ei ole meil enam hangetel olnud. See on meie hinnangul hea tulemus," ütles Mõttus.

Muret teevad karmid talved

Uute teehooldelepingute kasumimarginaalid on õhukesed ning maanteeametiga sõlmitud lepingute järgi jäävad hooldefirmade kanda mitmed riskid, sealhulgas ilmastik. "Selle hinnataseme juures on kindlasti olemas risk, et ettevõtjad võivad sattuda raskustesse," ütles Mõttus.

TREV-2 teehooldetööde valdkonna juht Meelis Seppam möönas, et raskete ilmastikutingimustega talvedel on selle aasta hangete maksumusega keeruline kasumlikult lepingut täita. "Selge see, et raskete talvede korral jäävad õhemate lepingutega teehooldega tegelevad ettevõtted tõenäoliselt sellel perioodil kahjumisse," ütles riigile kuuluva Eesti Teede juht Andres Agukas ja lisas, et nendel firmadel tuleb saamata jääv tulu kompenseerida ilmselt kas teistest tegevustest või leebemate talvete kokkuhoiust.

Riskidele lisaks pole madalate hinnatasemete juures ruumi ka inimlikeks eksimusteks ning töö peab olema korraldatud väga heal tasemel. Seega on teehooldefirmadel vaja kvalifitseeritud ja kogemustega tööjõudu.

"Maanteeamet on valmis ka halvimaks," ütles Mõttus ja tõi välja, et üks Eesti ettevõtja üritas siseneda Soome teehooldeturule, ent pärast mõnda aega tegutsemist katkestas lepingu ja jättis selle lõpuni täitmata. "Sellises olukorras peab teeomanik olema valmis kiireks teehoolde ümberkorralduseks," rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja.