Eelarvenõukogu tegi valitsuse plaani maatasa

Valitsuse plaani järgi on eelarve järgmisel kolmel aastal struktuurses puudujäägis, defitsiit ulatub 2018. ja 2019. aastal 0,5%ni SKPst. Praeguse seadusega on plaan vastuolus. Isegi kui valitsus seadust muudab, et lubada varasema ülejäägi arvelt defitsiiti minekut, kujuneb 2018. aasta puudujääk eelarvenõukogu hinnangul suuremaks kui seadusega lubatud.

Nimelt tugineb rahandusministeerium enda prognoosis sellele, et Eestis on suur SKP lõhe ehk vahe majanduse potentsiaali ja tegeliku tootmise vahel. Ministeeriumi arvates on lõhe veel järgmisel aastal 0,4% SKPst ning sulgub lõplikult alles 2020. aastal. Säärane hinnang on aga vastuolus tööturunäitajate praeguse taseme ja tulevikuprognoosidega, märkis nõukogu. Ka näiteks Eurooopa Komisjoni ja IMFi hinnangul on olukord parem ning lõhe võib sulguda juba 2018. aastal.

"Seetõttu on võimalik, et majanduse stimuleerimiseks kavandatavate meetmete mõju ei avaldu selleks kõige sobivamas majandustsükli etapis. Eelarvekulude liigne kasv võib erasektoris raskendada tööjõukulude kasvu soovitud rajal hoidmist ja tootmise laiendamiseks vajaliku tööjõu leidmist. Samuti ei saa välistada, et mõnes sektoris või segmendis võib sisenõudlus pakkumisega võrreldes ülemäära kasvada," seisab eelarvenõukogu arvamuses.

Tuluprognoos liiga optimistlik

Muret tekitab nõukogule ka tulude prognoos. Eelarvepositsiooni soovitud tasemel hoidmine sõltub mitmest maksumuudatusest, mis peaksid tulusid tõstma kuni 1% SKPst. Kavandatavaid ja veel seaduseks vormimata maksumuudatusi on palju ja nende rakendamine keerukas – näiteks alkoholiaktsiisi kiire tõus on ka riigikohtus vaidlustatud. See aga kasvatab tulude prognoosi vigu ja suurendab riski, et riigieelarve tulude prognoos on liiga optimistlik.

Näiteks tõi eelarvenõukogu välja, et ehkki palgakulude kasv on tootlikkuse tõusuga võrreldes liiga kiire, on kasvu eeldatav aeglustumine seni olnud arvatust pikaldasem. Sellele tuginedes on valitsus ka praeguses eelarvestrateegias tõstnud sotsiaalmaksu laekumise prognoosi kuni 4%. Korrektsioon tööjõukuludes võib taas edasi lükkuda ning maksulaekumised ühel-kahel aastal paremad olla. "Paraku kaasneb sellise lisalaekumisega majanduskasvu ootamatu aeglustumise risk koos sellest johtuva pikemaajalise negatiivse mõjuga maksutuludele," märkis nõukogu.

Maksutulude oodatavas kasvus on oluline roll ka aktsiiside suurendamisel ja teistel tarbimisharjumustega seotud maksudel, näiteks magusamaksul. Need kõik võivad tuua tarbijate käitumises kaasa ootamatuid muutusi. Eelarvenõukogu möönas, et seni on rahandusministeerium aktsiisitõusude mõju hindamisega lühikeses vaates hästi hakkama saanud. "Praegusel juhul on aga tegemist mitme toote suurema maksustamisega mitmel järjestikusel aastal ning prognoosivigade tõenäosus on seetõttu suurem," seisab arvamuses.

Lisaks on aktsiisiga maksustatud kaupade tarbimisel märkimisväärne mõju käibemaksu laekumisele. Käibemaksu paremast laekumisest ootab valitsus märkimisväärset lisatulu, 2018.–2020. aastal varasemate prognoosidega võrreldes aastast olenevalt 3–3,5%. Eelarvenõukogu hinnangul on see prognoos liiga optimistlik.

Palju lisaraha on riigi arvates tulemas ka korrapäraselt makstavate dividendide tulumaksumäära langetamiselt, olenevalt aastast peaks laekumine varasemate prognoosidega võrreldes kasvama kuni veerandi. Ehkki koalitsioonileppe koostamise ajaga võrreldes on prognoositava lisalaekumise summat väiksemaks hinnatud, on eelarvenõukogu arvates alalaekumine tõenäone. "Investorite käitumist on olnud raske prognoosida ka senise tulumaksukorra juures ja maksumäära muutumine suurendab prognoosivigade tõenäosust," seisab arvamuses.

Majanduse potentsiaal võib olla allpool

Eesti majandust on viimastel aastatel iseloomustanud madal tööpuuduse määr, kõrge tööhõive määr ning palkade suhteliselt kiire kasv. Siiski ei ole sellega kaasnenud kriisieelsetele aastatele harjumuspärast majanduskasvu ning Eesti kasvuprognoose on pidevalt allapoole korrigeeritud, märkis eelarvenõukogu enda arvamuses valitsuse eelarveplaanidele.

"Sellised vastakad arengud teevad keerukaks Eesti majanduse tsüklilise seisu määramise ning sellele vastavalt ka valiku tegemise, kas majandusaktiivsust tuleks eelarvepoliitika meetmetega stimuleerida või jahutada. Seejuures ei ole tegu ainult Eestile omase arenguga, vaid vastuolu SKP lõhe hinnangu ja tööturu näitajate vahel iseloomustab pea kõiki Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriike," seisab arvamuses.

Üks võimalik selgitus sellisele tavatule olukorrale on eelarvenõukogu hinnangul see, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on majanduse potentsiaalne kasv aeglustunud ning praegune lõhe majanduse tegeliku ja potentsiaalse taseme vahel on arvatust väiksem. "Seda piisaval määral arvestamata annavad ka SKP lõhe hindamise meetodid ebatäpse tulemuse majanduse tsüklilisele seisule," rõhutas nõukogu.