Sester: prognoosis pole põhjust kahelda

Eelarvenõukogu märkis kriitilises arvamuses valitsuse plaanide kohta, et 2018. aasta puudujääk kujuneb tegelikkuses suuremaks kui seadusega lubatud. Nõukogu hinnangul on SKP lõhe ehk majanduse potentsiaali ja tegeliku tootmise vahe rahandusministeeriumi arvatust väiksem ning teiseks on maksutulude prognoos liialt optimistlik.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et ministeeriumi majandusprognoosid on poliitiliselt sõltumatud. Analüüsijad arvestavad raskesti mõõdetavaid näitajaid - nagu SKP lõhe - erinevalt. Näiteks on OECD veendunud, et SKP lõhe on veel tugevalt negatiivne ning sulgub alles mitme aasta pärast. IMF ja Euroopa Komisjon arvavad aga, et potensiaal saavutatakse juba lähiajal.

Sester möönis, et arvestatud on ka kehvemate stsenaariumitega. "Kui peaks olema olukord, kus aasta sulgudes struktuurne positsioon on muutunud ja 0,5% [puudujäägi] asemel on näiteks 0,6%, siis loomulikult tuleb järgnevatel aastatel teha mehhanism, mis korrigeerib puudujääki," rääkis minister ja rõhutas, et kumulatiivne struktuurne tasakaal peab alati säilima.

Valitsus plaanib seadusi muuta nii, et kui varem on eelarve olnud ülejäägis, saab eelarve ajutiselt kuni 0,5% ulatuses SKPst puudujääki lasta. Äsja kinnitatud riigieelarve strateegia näebki ette, et võimalus kasutatakse ära – 2018. ja 2019. aastal on puudujääk 0,5% SKPst, 2020. aastal 0,3%.

Kui kindel minister on, et ka tegelik struktuurne puudujääk ei ulatu tuleval aastal üle maksimaalse piiri? "Ma lähtun ekspertide arvamusest ja mul ei ole ühtegi alust muuta neid rehkendusi," rääkis Sester. "Loomulikult, prognoosijad võtavad aluseks erinevaid komponente, aga mul pole ühtegi põhjust kahelda prognoosijate pädevuses."