Sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi sõnul on Eestil valida, kas avada tööturg või piirduda tagasihoidliku majanduskasvuga.
- Sotsiaaldemokraadid Jaanus Marrandi ja Sven Mikser kolitsioonilepingu sõlmimise ajal. Foto: Jaanus Lensment, Postimees/Scanpix
„Selleks, et jõuda 2-3protsendilise majanduskasvu juurest oluliselt suuremate numbriteni, on vaja head ja haritud tööjõudu ning seda hoopis rohkem, kui Eesti täna suudab pakkuda,“ rääkis Marrandi.
Marrandi viitas ekspertidele, kelle hinnangul eeldab suurema majanduskasvu saavutamine ka Eesti tööturu oluliselt suuremat avamist. Nii näiteks on majandusliku arengu töögrupi esimees Erki Raasuke toonud oma lõppraportis välja, et lähikümnenditel on igal aastal vaja vähemalt 2000 võõrtöölist, et säilitada praegune tööjõu hulk. „Aga kuhu jääb siis areng?“
Marrandi sõnul ei toeta ühiskond praegu suuremat tööturu avamist. „Tegelikult seisab tervel Eesti rahval ees keeruline valik: tahad paremini elada, siis tuleb lubada riiki oluliselt rohkem tööjõudu! See debatt on meil veel ees, seda pidamata me ei saa kõneleda ausalt suuremast majanduskasvust,“ leidis ta.
Sten Tamkivi kinnitusel vajaks uus majandus vaja 8000 IT-spetsialisti. „Ma küsiksin, kust need peaksid tulema, kui meil sünnib aastas ainult natuke üle 10 000 inimese ja töötus on olematu,“ lausus majanduskomisjoni liige.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?