Talsinki sadam veel ei paista

„Mingisugusest konsolideerumisest me rääkida ei saa. Oleme hetkel börsile minemas ja see ei oleks mõistlik,“ sõnas Kalm. Kalm eitas ka võimalust, et kaks sadamat võiksid omavahel osalusi vahetada. Seda ei juhtu tema sõnutsi ka lähimate aastate jooksul. „Kindlasti mitte. Enne tuleb ikkagi reaalset ühistööd katsetada,“ selgitas Kalm ja viitas, et uutele ühistele projektidele on Tallinna Sadam tulevikus avatud küll. Kuni ühisfirmani välja.

„Konkurents on tihe ja midagi välistada ei saa,“ tõdes Kalm. Tema sõnul annab sellele mõttele hagu juurde just kahe sadama vahel kujunenud koostöökultuur – nii europrojektide, ühiste klientide teenindamise kui ka Twin Porti (kaksiksadama – toim) programmi raames.

Helsingi sadama huvi peab Kalm aga suureks tunnustuseks Tallinna Sadamale. „Nad tunnevad meid päris hästi, meil on ühised kliendid. Teistmoodi me ei saakski asju ajada."

Emissioon püüab pilke

Küsimusele, kas lisaks põhjanaabritele on Tallinna Sadama tulevase IPO asjus huvi üles näidanud ka teised suurinvestorid, vastas Kalm, et neid jälgitakse teraselt. „Ma ei hakkaks neid (huvilisi – toim) loetlema, aga näiteks peale Helsingi sadama käib koostöö ka Stockholmi sadamaga.

„Helsingi sadama juhi avaldus oli natuke erandlik,“ möönis Kalm ja märkis, et rohkem on sadama ümber toimuv köitnud finantsinstitutsioonide tähelepanu. Milliste, seda Kalm veel avaldada ei saanud. „Hakkame kohe välja kuulutama meie finantsnõustaja hanget. Hanke avalikustamine on nädalate küsimus“ andis Kalm aimu, mil võiks sadama uutest sõpradest teada saada.

Ettevalmistused tulevaks kevadeks kavandatud IPOks kulgevad Kalmi sõnul hästi. „Liigume plaanipäraselt,“ kinnitas ta.

Ekspert näeb mõttel jumet

Logistikaekspert Illimar Pauli hinnangul oleks Tallinna Sadama osaline müük põhjanaabritele loogiline samm Talsinki kaksiklinna suunas liikumisel ja muudaks praegu konkureerivad sadamad tugevaks suursadamaks. Talsinki suursadama väärtus ületaks ka Tallinna ja Helsingi sadama väärtuste summa.

“Ühiselt suudab Talsinki sadam edukamalt teiste Läänemere sadamatega konkureerida ning täiendavaid kaubamahte ja investeeringuid võita. Soomlaste müügivõimekuse ja Tallinna Sadama efektiivsuse kombinatsioon toob kindlasti kaasa märgatava sünergia,” usub Paul.

Peale selle võivad soomlaste paremad suhted Venemaaga tuua Tallinna Sadamasse Vene kaubamahtu, mida Eesti üksinda kätte ei saa, arvab Paul. “Samuti tõstaks see Soome ja Kesk-Euroopa kaubavoogude transiiti läbi Talsinki mõlema kalda sadama,” lausus Paul ja meenutas, kuidas näiteks aastal 2001 liitusid Taani Kopenhaageni ja Rootsi Malmö sadam.

Helsingi huvitub Pauli meelest Tallinna Sadamast, kuna liitudes saavutaksid nad tulemusi, mida eraldi ei suuda. “Positiivne mastaabiefekt, mis kasvatab rentaablust ja suurendab konkurentsivõimet,” sõnas Paul. “Ja loomulikult see, et Tallinna Sadam on juba üksinda kogu Läänemere suurim, ka on Tallinna Sadama majandustulemused igati eeskujulikud.”

Taust

Soome tehnoloogiaajakirjas Tekniikka & Talous ilmus lugu, kus Helsingin Satama Oy juht Kimmo Mäki väitis, et Helsingi sadam ootab suure huviga Tallinna Sadama erastamist.

Erinevalt Eestist on enamik Soome sadamaid erakätes. Hea näide kahe riigi sadama koostööst on Kvarkenhamnar Ab, mis on Soome Vaasa sadama ja Rootsi Umeå sadama omanduses. Mäki on veendunud, et ka Tallinna ja Helsingi sadama koostööl oleks positiivne mõju.

Mõlema sadama aastane käive on samas suurusjärgus, 100 miljonit eurot. Soomlased rehkendavad Helsingi sadama bilansiliseks väärtuseks 600 miljonit ja Tallinna Sadama omaks 500 miljonit eurot.

Mullu napilt 5 miljoni eurost kasumit näidanud Helsingi sadamal Tallinna Sadama ostuks raha poleks, seetõttu oleks päevakorral osaluse vahetamine mõlemas ettevõttes.

Eesti riik plaanib tuleval kevadel börsile viia 30% Tallinna Sadama aktsiatest.