Linna miljonihankel üllatavad tingimused

„Kinnine klubi“, „keskmisest kõvasti keerulisem“ ja „teiste välja puksimiseks“ on mõned näited konkurentidelt kõlama jäänud kommentaaridest Tallinna linna hanke kohta, mille tulemusel sai linna hangetel aastaid võidutsenud Küprosele peitunud omanikega AS Signaal taaskord õiguse järgmised viis aastat kõiki pealinna valgusfoore, liiklus- ja teekattemärke hooldada ja paigaldada ning teenida sellega transpordiameti hinnangul 5-8,5 miljonit eurot, sest umbes nii suureks kujuneb hanke maht.

Kõik Äripäevaga suhelnud osapooled ei soovinud oma nime all teemat komeenteerida, muretsedes, et siis muutub ilmselt veel ebatõenäolisemaks Signaali ainuvõimu murdmine ja tulevikuski Tallinna linna hangetel löögile pääsemine.

Küll aga toodi välja mitmeid küsimusi tekitavaid asjaolusid nii hanke enda tingimustes kui uuringus, mille tellis linn TTÜ-lt, et olla veendunud, kas kahest hankele laekunud pakkumusest ASilt Signaal ja OÜ-lt KiirWarren KL olid KiirWarreni hinnad liiga madalad, et olla tõsiseltvõetavad. Linn leidis, et Signaali kallim pakkumine oli parem.

Hämmastav kasuminõue

Tavaliselt on sellele hiigelhankele oma pakkumise teinud kolm firmat: Signaal, KiirWarren ja ehitusgigant TREV-2. KiirWarren tegi seekord küll odavaima pakkumise, kuid tõrjuti just liigse odavuse tõttu mängust välja. Firma esitas kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni, kus jäi kaotajaks ning praegu viib rahandusministeerium läbi selle hanke üle järelevalvemenetlust.

Kuid Eesti üks suurim ehitusfirma, üle 50 miljonise aastakäibega AS TREV-2 Grupp ei pääsenud seekord magusal hankel üldse osalema. Neile sai takistuseks linna seatud kasuminõue: pakkujal peab olema kolmel viimasel aastal kasum alati vähemalt 5000 eurot.

„Sellist kasumiklauslit pole ma mitte üheski teedeehituse hankes näinud,“ ütles viis aastat TREV-2s hangetega tegelenud Joonas Laks. Ta märkis, et 5000 eurot on iseenesest väga väike kasum, kuid just selle kolmeaastase perioodi jooksul on teinud TREV väga suuri investeeringuid masinatesse, ostes näiteks uued kopad, mistõttu pole firma olnud alati kasumis.

„Me oleme suur teedeehitusettevõte ja investeeringud võivad mõjutada meie tegevust väga suurel määral,“ lausus Laks lisades, et kuid kui TREV oleks väga tahtnud siiski oma pakkumist esitada, oleks saanud seda teha ka teiste firmade kaudu, kuid nad ei pidanud sellist ringiga minekut mõttekaks.

Ühiseltki ei saanud löögile

Teekatte märgistustöid pakkuva firma RoadWolf OÜ juht ja omanik Tarmo Sälik on linna hankega hästi kursis, kuid ei saanud osaleda, kuna ta ei paku liiklusmärke ega foore, mida linn sama hankega tahtis. „Nad tegid hanke nii suureks, et mina jäin kohe kõrvale,“ ütles Sälik.

Ta rääkis, et enne hanget arutasid nad TREV-2ga isegi võimalikku üheskoos pakkumise tegemist, sest Säliku firma oli kenasti kasumis, kuid ka koos poleks nad löögile pääsenud, kuna neil polnuks ette näidata piisavat kogemust valgusfooridega.“ Mina pole näinud, et nõutakse kasumit, tavaliselt nõutakse käivet. See oli müstiline,“ sõnas Sälik.

Kasuminõude osas laekus riighangete registri e-keskkonda linnale ka küsimus ja hanke eest vastutav Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa vastas sellele detsembris nii:„Hankijal on õigus ise otsustada, milliseid hankelepingu esemega seotud tingimusi ta pakkuja majanduslike näitajate suhtes soovib kehtestada,“ viidates ka kohtulahendile, kus soovitatakse kasumi kohta pärimist.

Advokaat Kristina Laarmaa sõnul pole kasumi nõue hanketingimusena Eesti hankepraktikas küll tavapärane, ent ka mitte keelatud. Ta lisas, et finantsvõimekuse hindamiseks seatavad tingimused peavad olema ühelt poolt piisavalt ranged võimeka lepingupartneri valikuks, ent teisalt proportsionaalsed hankelepingu eseme ja mahuga ega tohi konkurentsi põhjendamatult piirata (vt kommentaar allpool).

Olulist asjaolu ei võetud arvesse

Eriliseks pinnuks silmas on ehitusettevõtetele linna hanke puhul tööde mahud, mida ei võetud pakkumuste võrdlemisel arvesse. Hankedokumentides olid küll ära toodud 2015. aasta tööde mahud kui keskmised, millega tasub arvestada, kuid laekunud pakkumuste puhul võrreldi vaid üksiktoote või teenuse ühikuhinda.

„See on ju väga tähtis, kas ma panen kümme või tuhat märki. Mahu kasvades hind kohe langeb. TREV-2 on meil Eestis suurim liiklusmärgi kilede tootja. Kui nad panevad masina tööle ja trükivad tuhat märki kohe ära, on seda ju igal juhul odavam teha, kui nikerdada kümne märgiga,“ ütles Sälik.

Ta märkis, et kui suuremaid remonte pole ette näha, siis on tööde maht enam-vähem sama kui eelnevatel aastatel. „Teised omavalitsused toovad hangetel tavaliselt pakkumuste esitajatele ära eelmise aasta mahud. Tallinna linnas peaks arvestama kindlasti eelmise perioodi oma või suurema mahaga, sest kõiki Tallinnas planeeritud töid ei tehta kunagi hankeperioodi jooksul ära.“

Ka tööde võimaliku mahu kohta päriti linnalt riigihangete e-keskkonnas aru ning sellele vastas Rüütelmaa, et mahud sõltuvad igal aastal Tallinna linnavolikogu kinnitatavast eelarvest, mis omakorda sõltub poliitilistest otsustest ja seetõttu pole võimalik neid ette prognoosida. „Kui palju ühikuid on võimalik edukal pakkujal hankeperioodil realiseerida, on äririsk.“

Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja Martin Nelis aga ütles, et Tartu linn annab liikluskorraldusvahendite hangetel alati mahud ette, kui palju linn eeldab, et liiklusmärke aastas paigaldatakse. „Kui maht läheb üle, siis võib töövõtja öelda, et hankes oli nähtud teine kogus ja teha lisatöö jaoks hankeväliselt uue hinnapakkumise,“ rääkis ta.

Nelis selgitas, et hanke lõpphind kujunebki üksikute hindade pealt kokku. „Töövõtja hoiab tihtipeale selle abil kusagilt kokku, paigaldab näiteks torupiirde odavamalt. Ta saab ise otsustada, kuidas omadega välja tuleb.“

Laarmaa sõnul ei pruugi hanke maht olla alati ette ennustatav ja just nendest ettenägematutest asjaoludest tulenevalt saab hankija sõlmida lepingu konkreetsete ühikuhindade ja lahtise mahuga. „Seeläbi võtavad äririski hankelepingu mahtu mõjutavate ettenägematute asjaolude osas pakkujad,“ ütles ta.

Uuring tundub rabe

Signaali ja KiirWarreni pakkumuste võrdlemiseks tellis linn TTÜ-lt uuringu, kus Toivo Tähemaa juhitud uurijate grupp mehaanika ja tööstustehnika instituudist küsis samade toodete ja teenuste odavaimate mõeldavate hindade välja selgitamiseks hindu ka hankel mitte osalenud ettevõtetelt.

Laksi sõnul aga telliti ja teostati see uuring väga rabedalt. „Meie ettevõttelt küsiti ühikuhindu ilma mahtude ja kontekstita. Tähemaa ütles, et meil on üks kiire projekt, palun ühikuhindu. Saatsime hinnakirjajärgsed hinnad, teadmata, et need on hinnad, mida peaks pakkuma hanke raames Tallinna linnale. Hinnavahe võib olla kuni 20%. Kui me oleks teadnud, et vaja on hoopis tuhandeid liiklusmärke, poleks me kindlasti neid hindu pakkunud,“ ütles ta.

Ta lisas, et uuringu tegija pole erialaekspert. „Oleks nad siis rääkinud mõne ehitusinstituudi teadlastega, aga ma ei näe kokkupuudet ühegi päris spetsialistiga,“ sõnas Laks.

Uuringu tarvis küsiti hinnapakkumist ka hankel osalenud kuid kaotajaks jäänud firmalt KiirWarren, kes polnud nõus küsimustele vastama. Selle kohta kirjutasid uurijad hiljem aruandes nii: „Uuringu teostajate jaoks oli kummaline asjaolu, et kui keelduja sai teada uuringu tellija, siis üritas keelduja veenda uuringu teostajaid sellise uurimuse võimatuses ning väitis võimaliku olevat tuvastada üksnes spekulatiivseid ühikuhindasid.“

Hanke korraldanud Tallinna transpordiamet ei soovinud teemat kommeneerida, kuniks kõik vaidlustusprotsessid pole lõpplahendust saanud. Liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa viibib puhkusel, ameti juhataja Andres Harjo palus esitada küsimused ameti juristile Urmas Tammiksaarele, kes teatas, et linn on alati kehtestanud hangetel osalejatele kasuminõudeid ning tema on jurist, kes ei tegele majanduslike külgedega. Rohkem kommentaare ta andma ei soostunud.