Eesti ettevõtted loovad Rootsis ametiühingute tõttu tütarfirmasid

„Olen märganud, et üha enam loovad ettevõtted Rootsis firmasid, et lihtsustada administratiivset poolt. See võib uute reeglite rakenduses veelgi süveneda,“ rääkis EASi ekspordinõunik Rootsis Anna Öberg. Ka näiteks Nordecon tegutseb Rootsis SWENCN AB kaudu, mille töötajad on tööl vastavalt Rootsi seadustele. 

Eesti ettevõtjaid meelitaval Rootsi turul saavad ametiühingud 1. juunist suuremad õigused nõuda, et ettevõtted sõlmiksid kollektiivlepinguid ja pakuksid töötajatele nendes ette nähtud tingimusi. Kui seda ei tehta, võidakse töö seisma panna. Öbergi sõnul nõuavad peamised Rootsi töövõtjad praegugi kollektiivlepingute sõlmimist ja seetõttu on praktikas paljud Rootsis tegutsevad ettevõtted juba seotud Rootsi kollektiivlepingutega.

Varem ei olnud Rootsi ametiühingutel õigust välisettevõtete puhul midagi ette võtta, sest viimased seitse aastat on kehtinud seadus Lex Laval, mis loodi, kui Läti ehitusfirma Laval sai kohtus võidu. Rootsi ametiühingud nõudsid Lavalilt Vaxholmis koolihoone renoveerimisel Rootsis kehtivate kollektiivlepingute järgimist ja Läti kollektiivlepingu alusel tegutsevale ehitusfirmale kehtestati seal blokaad. Konflikti keskmes oli töö hind ja tööandjad viitasid tööjõu vabale liikumisele Euroopa Liidus.

Alates juunikuust saavad aga Rootsi ametiühingud uue seadusega rakendada meetmeid välisfirmade puhul, kes ei ole kollektiivlepingut sõlminud ja kes saadavad oma töötajad ajutiselt Rootsi.

Ehitusfirmade huvi Rootsi vastu endiselt kõrge

Öberg kinnitas, et ehitusbuumi tõttu on Eesti ehitusfirmadel endiselt kõrge huvi Rootsi turu vastu. Ka paljud Eesti ehitusmaterjalide tarnijad pakuvad paigaldusteenust, sest Rootsi ehitusfirmadel on selle vastu üha suurem huvi. „Kuna Rootsis on ehitajate puudus, ei näe ma, et see nõudlus hoolimata seaudsemuudatusest väheneks,“ ütles Öberg.

Öbergi sõnul on paljud ehitus- ja ehitusmaterjalide firmad Rootsi reeglite ja regulatsioonide küsimuses EASi poole pöördunud ja enamus neist on valmis sealsetele nõudmistele vastama, et Rootsi turule siseneda. „Ma ei ole seni Eesti firmade poolt suuri muresid sellega seoses kohanud.“

Öberg lisas, et Rootsis on suur elamispindade puudus ja seetõttu ehitusbuum, mis on viinud ehitajate puuduseni. See on omakorda tõstnud Rootsi ehitushinnad Euroopa Liidu kõrgeimateks. „See tähendab, et Rootsil on endiselt suur vajadus välisettevõtete järele.“