Eestlane on vaene, sest tal pole sõpru, hobisid ega religiooni?

"Vastupidi laialt levinud arvamusele ei toeta ettevõtlust mitte karmilt individualistlik kultuur, vaid sotsiaalselt toetav keskkond. Mida rohkem on inimesel toetavaid ja julgustavaid suhteid näiteks sugulaste, sõprade ja kolleegidega, seda paremad eeldused on tal ettevõtlusega jõukaks saamiseks," ütles Stephan ettevõtluskõrgkooli Mainor vahendatud pressiteates.

Palju toetavaid sotsiaalseid suhteid tähendab, et ettevõtjal on lai võrgustik, kust leida investoreid, töötajaid ja kliente. Uuringud näitavad aga, et Eesti inimesed hoiavad pigem omaette. Seda isegi võrreldes samuti põhjamaiselt kinniseks peetavate soomlaste ja rootslastega. "Võrdluses Soome ja Rootsiga on selgelt näha, et Eesti inimesed on pigem üksiklase tüüpi. Üle 60% eestimaalasi arvab, et enamikku inimestest ei saa usaldada, Rootsis arvab nii alla 40%. Eestimaalastest osaleb mõnes spordi- või hobiorganisatsioonis 11%, Soomes 21% inimestest. Usukogudusse kuulub Eestis 3,8%, Soomes 17,5% inimestest. Heategevusühenduses lööb kaasa alla 2% Eesti inimestest, Soomes ja Rootsis 10% ümber. Üldse on töövälistes ühendustes aktiivselt tegevad alla 4% eestimaalastest, Rootsis on see näitaja ligi kolm korda suurem," tõi välja professor Kurvits.

Samas on trend lootustandev. Võrreldes eelmise sajandi lõpuga on Eesti inimesed muutunud märksa usaldavamaks, mis on mitteformaalsete võrgustike kujunemise eelduseks. "Kui 1996. aastal arvas ainult 21% eestimaalastest, et inimesi võib üldiselt usaldada, siis 2011. aastal arvas nii juba 39%. Seda on endiselt vähe, aga paistab, et liigume Põhjamaadele lähemale," kommenteeris Kurvits.

"Mulle on räägitud, et eestlased on sageli uhked oma jonnaka individualismi üle. Ei pea muretsema, et see kaob. On palju näiteid edukatest ühiskondadest, näiteks Suurbritannia ja Skandinaavia riigid, kus samal ajal on hinnas nii visa töökus kui ka suhted, hoolivus ja sallivus," lisas Stephan.