Ettevõtjate vihatud panditulumaksu seaduseelnõu on mõttetu, kuna tegelikult on juba kasumite väljaviimise tõkestamiseks meede olemas, leiavad opositsioonipoliitikud.
- Reformierakonna liige Aivar Sõerd Foto: Raul Mee
Eile läks riigikogus kümnete teiste seaduseelnõude seas esimesele lugemisele ka
panditulumaksu kehtestamist hõlmav eelnõu. Selle järgi kehtestataks 20% panditulumaks laenudele, mida tütarettevõtted annavad emaettevõtetele. Eesmärgiks on tõkestada kasumi väljaviimist laenude sildi all. Seadus on saanud ettevõtjate tugevat kriitikat. Näiteks nimetas NG Investeeringute juht Jüri Käo panditulumaksu kõige kahjulikumaks maksumuudatuseks üldse.
Maksuameti kunagise peadirektori, Reformierakonna liikme Aivar Sõerdi sõnul on panditulumaks täiesti tarbetu ja häirib tuntavalt normaalset majandustegevust ja ärikeskkonda. Tema arvates on riik jätnud kasutamata olemasolevaid võimalusi ohjeldamaks laenude sildi all kasumite väljaviimist. Nimelt on maksukorralduse seadusega maksuhalduritel võimalus käsitleda tehinguid vastavalt nende majanduslikule sisule.
Kuna panditulumaksuseadus ei oleks tagasiulatuv ehk teisisõnu ükski enne seaduse vastuvõtmist tehtud laenutehing regulatsioonide alla ei läheks, muudetakse Sõerdi sõnul sisuliselt kõik senised näilised tehingud seaduslikuks. Edaspidi on aga kontsernid, kes kasutavad ema- ja tütarettevõtete vahelisi laene tavapäraseks ettevõtte likviidsuse juhtimiseks, sunnitud välja mõtlema erinevaid skeeme, et panditulumaks neid liialt ei koormaks.
Sõerd lisas, et riik pole seniseid maksuhalduri meetmeid laenude sildi all kasumite väljaviimise kontrollimiseks kasutanud peamiselt sellepärast, et sellega kaasneb ka risk jääda kaotajaks. Nimelt on maksumenetlused aeganõudvad ja keerukad ning alati on oht, et lõpuks riik hoopiski kaotab kohtus.
Koalitsioon teeb praaki
„Pole midagi teha, koalitsioon on seaduseelnõu kiirkorras menetlusse andnud,“ sõnas Sõerd. Kolmapäevane suur seaduseelnõude menetluse maraton on tema sõnul halb asjaajamine, kuna mitte mingisugust sisulist debatti toimuda ei saa, kuna selleks lihtsalt pole aega. „Eelnõudest saab õiguslik praak,“ ütles ta, lisades, et koalitsioon proovib nii pingsalt seaduseelnõusid läbi suruda, et tekitavad lihtsalt suurt segadust. Samas peavad ettevõtjad kogu selle segaduse sees valmistuma esimeseks jaanuariks, mil enamus seaduseid kehtima hakkavad.
Ka Vabaerakonna esimehe Artur Talviku sõnul on panditulumaks järjekordne regulatsioon, mis tegelikult olukorda ei lahenda. Ta märkis, et seaduseelnõu on moodustatud vaid sellepärast, et paar ettevõtet rikuvad nii öelda head tava. „Ja siis kõik kannatavad selle tõttu,“ ütles Talvik. „See ei ole meetod. Valitsusel on võimalik ka lihtsalt jalutada ettevõtte juurde ja öelda, et kuulge poisid, ärge sellist jama tehke,“ ütles ta.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.