Farage Eestile: jäite peole hiljaks

„Te ju ei tee oma seadusi ega saa valida oma kaubandussidemeid. Brüsselis öeldakse, et Eesti on kahepoolseteks lepeteks liiga väike. Aga paljud väikeriigid suudavad neid leppeid edukalt teha,“ selgitas ta. "Sama idee ja mõte on näiteks Ungari peaminister Viktor Orbanil. Ta esitab sama küsimuse - liitusime Euroopa Liiduga, et vabaneda NSVL pärandist, kuid nüüd oleme siia tagasi jõudmas. Ma ei võrdle neid kahte liitu, kuid leian sarnasusi."

Tema sõnul peab Eesti euroliiduga vastanduma – ei ole võimalik olla iseseisev, demokraatlik isemajandav riik, olles samal ajal sellise poliitilise liidu liige. Farage'i sõnul ei tahaks ta liidust välja mitte ainult Suurbritanniat, vaid kogu Euroopat. „Iga riik võiks olla iseseisev, saaks omavahel kaupu vahetada ning sõbraks saada. Mõistin teie liitumise soovi - saada lahti Idast ning haarata Lääne järele,“ kommenteeris ta.

„Ma ei usu, et 15 aasta pärast on euroliit olemas tänasel kujul. Võite selle peale pead raputada, aga olen viimasel paaril aastal palju täppi pannud. Keegi klubist lahkub, ei tea veel, kas Itaalia või Prantsusmaa. Jäite peole hiljaks,“ selgitas ta. „Palun austage Briti inimeste valikut ja kaaluge mõistlikku kaubanduslepet meiega ning mõelge Euroopa sõja-, õhu- ja mereväe plahvatusliku kasvu peale.“

Brexit võib paista Suurbritannia fenomenina, aga see pole Farage'i sõnul nii. „Vaadake Prantsusmaa või Itaalia valimisi. Pool Itaalia parlamendist on valmis lahkuma. Küsimus pole, kas see otsus on hea või halb või kes lahkub, vaid Euroopa on hädas,“ rääkis ta.

Kriis annab Farage'i sõnul võimaluse nende küsimuste üle arutleda, ka näiteks teistes liitudes nagu NATO. „Donald Trump tegi sellest oma kampaania olulise osa ja tema sõnum oli lihtne – tahtes USA musklit ja kaitset ses klubis saada, pead maksma oma osa,“ rääkis ta. „Ehk võib-olla pole 2% ebamõistlik, mida Eesti küll juba maksab, kuid enamus liikmetest mitte.“

Eesti muutku ELi

Trump tahab tema sõnul, et NATO roll muutuks, nähes selles jõudu islamiterrorismi vastu võitlemisel. „Trumpi ja tema tiimi tundes ei taha ta NATO-le selga keerata, samas EL tahab olla üleilmne superjõud, aga selleks peaks olema oma välispoliitika, mida toetab sõja-mere-lennuvägi. Päev pärast Trumpi võitu teatas Juncker (Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker – toim), et peame oma armee ehitama. Selline koos eksisteerimine NATOga pole võimalik,“ rääkis Farage.

Jaanus Vihand, Coop Eesti juht selgitas saalist, et on Brüsseli-suunalise kriitikaga nõus, kuid miks Farage probleemide lahendamise asemel kogu ühenduse eelistab lõhkuda. „Tule minuga Brüsselisse, korraldan sulle seal komisjonidega kohtumise ja sa näed, kui palju nad on valmis muutuma ning kui palju tahavad seadusi luua,“ vastas ta.

Pärast II maailmasõda loodud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse järel euroliiduks kasvanud ühenduse idee oli rahu hoidmine Euroopas – mida enam riigid omavahel kauplevad, seda vähem tahetakse sõdida. „Probleem on selles, et koostöösoov on kasvanud ja arenenud millekski muuks. Tony Blair ütles viis aastat tagasi, et euroliit seisis varem rahu, nüüd võimu eest,“ kommenteeris Farage. See annab ka võimaluse Eestile. „See on teie hetk muuta EL demokraatlikumaks. Kui te seda suudate, võite kaasata enamuse endaga seda tegema.“

Vana idee uue tehnikaga

Ta tunnistas, et pole ilma interneti ja sotsiaalmeediata rahvast kuidagi oma idee taha saanud. Brexiti kampaania algas juba 1990. aastate alguses, kui Farage hakkas endalt küsima, mis klubi see Euroopa selline on. „ELi klubil polnud mingit seost kaubandusega, vaid eesmärk kasvada Euroopa ühendriikideks. Seda tegelikku taotlust aga Brüsselist välja ei öelda,“ kommenteeris ta. Nii aitas ta Iseseisvusparteid rajada. Selleks aga lava talle ei pakutud. 

„Finantskriisi ajal aga hakati mu kõnesid europarlamendis suure huviga näiteks Youtube´ist vaatama ja see sundis ka mind varem vältinud ajakirjandust mulle tähelepanu pöörama,“ selgitas ta. Lisaks klippidele on tal näiteks Twitteris 800 000 jälgijat. „Sotsiaalmeedias saad luua fänniklubi, kessinu kampaaniat teha aitavad,“ selgitas ta. 

Brittide lahkumine ei tähenda, et Farage oleks põhimõtteliselt euro vastu. „Ajan sõrad vastu sellele, mida inimesed Brüsselis on teinud. Nad väidavad, et on Euroopa. Kes andis neile selle õiguse?“

Pärnu Juhtimiskonverents toimub 18. ja 19. mail Pärnu Kontserdimajas, kus esinevad näiteks Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, eelmisel aastal presidendiks pürginud Allar Jõks, idufirma Testlio asutaja Kristel Kruustük jpt. Vaata lisainfot www.konverentsid.ee.