Traageldada 35 000 erineva kultuuritaustaga inimest omavahel kokku ja panna ühe eesmärgi nimel rügama on väga peen kunst, ütles Euroopa Komisjoni ametnik Henrik Hololei Pärnu Juhtimiskonverentsil.
- Euroopa Komisjoni ametnik Henrik Hololei rääkis konkurentsist ja koostööst Euroopa Komisjonis Foto: Urmas Kamdron
„See on täiesti omalaadne mikrokosmos, mida on väga raske eemalt mõista, aga selle sees olles tõmbab ja imeb ta sind suhteliselt ruttu sisse, ja mingis mõttes ei ole seal aega ujumist õppida, vaid tuleb kohe ujuma hakata,“ kirjeldas Hololei tööd Euroopa Komisjonis.
Komisjonis liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektori ametit pidav Hololei kirjeldas oma management team’i koosolekut nõnda: „Mul on umbes 15 inimest 12 rahvusest. Tegelikult on see seltskond päris ühtne, kuigi inimesi on nii põhjast, lõunast, idast, läänest. Aga selleks, et nad ühtse tiimina töötaksid, peab olema ka päris tugev keskus, mingis mõttes ka juht, kes paneb nad koostööd tegema.“
Selline koostöö ei tule Hololei sõnul automaatselt, vaid selle nimel tuleb tööd teha. Veel enam – koos tegutsemist vürtsitab omakorda inimeste väga-väga kõrge haridustase. Väga paljud on lõpetanud tippülikoolid Euroopas ja mujal maailmas. Nad on tulnud, et töötada rahvusvahelises keskkonnas ja anda panus protsessi, millesse nad usuvad. Paljud on seal ka seetõttu, et peavad seda heaks karjäärivõimaluseks, paljud on sinna lihtsalt sattunud ja jäänud, kirjeldas ta.
Peadirektoraadist on Hololei juhtida umbes 450 inimest, kuid tuues sisse ka agentuurid, mille nõukogu esimees ta on, lisandub veel umbes 1500 inimest. „Ma ei ole kunagi kokku lugenud, kui palju eri rahvuseid on seal esindatud, aga see kõik omakorda loob teatud väljakutse, millega sa silmitsi seisad,“ tähendas Hololei.
Koostöö ei ole enesestmõistetav
Et koostöö nõnda vaevaliselt tuleb, võib olla Hololei sõnul seotud sellega, et institutsioonis töötab väga paju eri rahvuseid ja igaüks vaatab asja oma valdkonna põhiselt. Aga et midagi mõistlikku paberile panna või hea asjaga välja tulla, ei saa koostööst kuidagi üle ega ümber.
Näiteks ei tegele tema mitte ainult liikuvuse ja transpordi valdkonnaga, vaid ka ettevõtluse, keskkonna, kliima, teadus- ja arendustegevuse, justiitsküsimuste, sisejulgeoleku ja palju muuga. Neil kõigil valdkondadel on oma mõju, märkis ta.
Nii on konkurents ja koostöö Hololei sõnul ühe mündi kaks külge, mis küll kipuvad põrkuma, aeg-ajalt ka tõmbuma, aga mis tegelikult moodustavad ühe terviku, sest teatud mõttes ei ole võimalik ühte välistada teisest.
Stereotüübid ei pea paika
Euroopa Komisjoni rahvaste katlas peavad mingid stereotüübid paika, aga paljud ei pea. Näiteks kiputakse üldistama valedel eeldustel. „Eestis on ju ka viimastel aastatel päris palju ja päris tugevalt kritiseeritud kreeklasi. Ja tõepoolest, ega Kreeka majanduses millegi üle suurt rõõmustada ei ole, ja mingis mõttes kaldub see üle ka sellele arvamusele, et nad ei ole erilised töötegijad.“
„Minu kokkupuude kreeklastega on hästi-hästi positiivne. Minu olulistest partneritest, kellega ma mõistan asju ühtmoodi ja teen koos, on mitmed kreeklased. Ja lisaks ärgem unustagem, et kreeklaste kontrollida on täna maailma kõige suurem kaubalaevastik,“ jätkas ta.
„Me arvame, et eestlased ja kreeklased on töös ja muus väga erinevad. Minu jaoks aga on nad inimesed, kellele saan alati kindel olla ja loota ja kellega meil on sarnased arusaamad," lisas ta.
Pärnu Juhtimiskonverents toimub 18. ja 19. mail Pärnu Kontserdimajas, kus esinevad näiteks Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, eelmisel aastal presidendiks pürginud Allar Jõks, idufirma Testlio asutaja Kristel Kruustük jpt. Vaata lisainfot
www.konverentsid.eeSeotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.