Kui on harjutud vaid käske ja korraldusi täitma, siis ei osata enam initsiatiivi haarata, ütles kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu Pärnu Juhtimiskonverentsil.
- Kapo peadirektor Arnold Sinisalu hoiatas rumalate ja lollide inimeste palkamise eest. Foto: Urmas Kamdron
Sinisalu hoiatas ettevõtjaid rumalate ja lollide inimeste palkamise eest. Seda deviisi on ta järginud juba ajast, kui oli kapos mõned aastad üksust juhtinud ja FBI akadeemiasse kolmekuusele treeningule sattus. "Ühel õhtul oli seal üks suurepärane esineja Gordon Graham, kes esinemise ajal korrutas pidevalt kahte lauset: kõik ettenähtav on välditav ja ärge palgake rumalaiad ja lolle inimesi."
See oli Sinisalu arvates üks paremaid asju, mida tasus meelde jätta selle tõttu, et üksust juhtides tegelevad nad päevast päeva riskide haldamisega, informatsiooni kogumisega ning rumaluste ette nägemise ja vältimisega. "Kahjuks peab tunnistama enesekriitiliselt, et alati see ei õnnestu, kui mõelda selle peale, mis juhtus ühe meie töötajaga mõni aasta tagasi Eesti-Vene piiril. Aga kindel on see ja põhiprintsiip on see, et ärge palgake lolle ja rumalaid inimesi, sest see on tõesti tõsi."
Samuti tasub tähelepanelik olla töötajatega, keda on kohtulikult karistatud või kellel on kalduvusi käitumismallideks, mis võivad nad ohtu seada ja haavatavaks muuta. "Majanduskriisi ajal olid SMS-laenud tüüpiline näide ka väga paljude riigiametnike seas."
Õpitud abitusest rääkides viitas aga Sinisalu julgeolekuasutustele, mille juhtimisstiil sarnaneb pooleldi paramilitaarse asutusega, kus tuleb täita vaid käske ja korraldusi. Ühest küljest on see tore, sest nii saab kriisiolukorras käskude täitmises kindel olla. Kuid teisest küljest võib tekkida õpitud abitus, kui ainult ülevalt tulevad käsud ja allpool neid vaid täidetakse.
Kriisiolukorras on autoritaarne juhtimine õigustatud, aga kui selline kriisisituatsiooni viisil juhtimine muutub pidevaks, sureb organisatsioon ära, rääkis ta. Initsiatiivi puudumisel ei ole võimalik areng, lisas Sinisalu.
Hirmujutud kapost on müüt
Julgeolekuasutuste häda on ka see, et väljaspool räägitakse neist palju lugusid, mis ei vasta tegelikkusele. Eelarvamused aga tõkestavad koostööd, kuid koostöö ettevõtjate ja julgeolekuasutuste vahel muutub aina vajalikumaks. „Me peame igal juhul koostööd tegema,“ rõhutas Sinisalu.
Aeg-ajalt inimeste ja ettevõtjatega rääkides on Sinisalu täheldanud, et müüt kapost on nii ära hirmutanud, et parem on riigisaladusele juurdepääsu mitte taotleda. Muidu võib veel pärast ankeedi täitmist ja toetuskirja kirjutamist lõksu sattuda, mis tähendaks justkui seda, et 24 tundi seitse päeva nädalas hakatakse neid jälitama, pealt kuulama, pildistama ja lindistama. „Noh, kui see nii oleks, siis küüniliselt öeldes oleks väga tore. Aga sellist ressurssi pole ühelgi riigil,“ ütles julgeoleku valdkonda väga hästi tundev Sinisalu.
Ta sekundeeris prokuratuuri sõnadele, mis õhutavad koostööle juba meie väga liberaalse kohtusüsteemi pärast. „Selleks, et Eesti Vabariigis vangi minna, peab ise kõvasti pingutama.“
Pärnu Juhtimiskonverents toimub 18. ja 19. mail Pärnu Kontserdimajas, kus esinevad näiteks Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, eelmisel aastal presidendiks pürginud Allar Jõks, idufirma Testlio asutaja Kristel Kruustük jpt. Vaata lisainfot www.konverentsid.ee.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.