Päästeameti juht: oleme nagu ülikasumlik börsifirma

„Päästeamet päästab aastas 200-300 inimese elu, tänu ennetusele kordi enam. Ühe inimese rahaline väärtus Eestis on 1,5 miljonit eurot,“ selgitas ta. „Tõsi, inimesed on ka hindamatud – ühtegi inimest ei saa asendada.“

Peale selle hoiab amet ära varakahju 400-600 miljoni euro eest aastas. „Eestlastele kuulub väga kasumlik ettevõte, sest see toob tagasi,“ selgitas ta. Ameti enda eelarve on seejuures 60 mln eurot. „Turvalisusesse tasub investeerida, sest see toob tagasi hulka. Isegi raha. Kõigil tasub seda teha.“

Kaasa arvatud ettevõtjal. „Siis on töötaja rahul ning kliendid ja partnerid saavad kindlad olla, et ettevõte tegutseb pikka aega,“ selgitas ta. „Näiteks on Tallinnas üks liharestoran, mis põleb väga sagedasti. Omanik rääkis seejuures meedias, et ei saa ohutusega tegeleda, sest kliente on nii palju ja selleks ei jagu jaksu. Mina küll ei julge sinna tööle minna. Ettevõtlust pole võimalik teha nii, et ohutusse ei panusta.“

Ameti eesmärk on muuta Eesti ühiskond turvalisemaks, mis nõuab koostööd nii ametkondade kui ka ühiskonna osapoolte vahel. Tammearu selgitas koostöö vajadust 2002. aastal Tallinna südalinnas toimunud avarii näitel, kus liinibussi ja ekskavaatori kokkupõrkes hukkus inimene.

"Sündmuspaigal ringi vaadates sain aru, et kõik tegid oma osa, aga üksteist ei abistanud. Koostöö on see, kui igaüks teeb oma osa ja veidi rohkem kui temalt eeldatakse. Seda seal ei olnud," meenutas ta. Kriisiolukorras aga võib sellest sõltuda inimese elu. "Koostöös saab kiiremini ja paremini. Saab inimesed kiiremini haiglasse. Kehtib kuldse tunni reegel - kui inimene jõuab haiglasse vähem kui 60 minutiga, on ellujäämise tõenäosus palju suurem."

Vahel kukub pulk maha

Koostöö väärtuse illustreerimiseks tõi ta teatejooksu, kus igaüks oma distantsi läbides teatepulga stardist finišisse viib. "Kriitiliseks kohaks on teatepulga üleandmine. Seal tehakse koostööd – ootav jooksja kiirendab tagant tuleva jooksja kiiruseni, paneb end valmis pulga vastuvõtmiseks ja tagant tulija garanteerib, et pulk võetakse üle ja jõuaks üle finišijoone," selgitas ta. "Ainult nii on võimalik võita."

Vahel aga ei vaheta pulk korrektselt omanikku ja kukub maha. "Päästeameti jaoks on see pulk Eesti inimene. Kui pulk maha kukub, kaasneb surm, vigastus või varakahju," selgitas ta ja rõhutas, et ka inimene ise peab käituma turvaliselt. Peale enda käitumise mõjutab ka ümbritsev keskkond – kogukond, lähedased, ettevõtted. "Kui inimene ei seisa oma turvalisuse eest, kaitsevad teised teda ega lase teatepulka maha kukkuda," rääkis ta.

Samas veab vahel ka ümbrus alt. Näiteks 2015. aastal võeti Laekveres vaeselt perelt - ema-isa ja 3 last - ära elekter, sest arved olid maksmata. Nii kasutasid nad küünlavalgust nii kodus mängimiseks kui ka õppimiseks. "Ohutut lahtist tuld pole aga olemas," rõhutas ta. Ühel päeval läks pereisa tööle ja küünal jäi põlema ning süütas maja. Hukkusid ema ja kaks last. "Kolm teatepulka kukkusid maha. Miks?"

Tema hinnangul jättis iga osapool natuke tegemata ega teinud koostööd. "Selle sündmuse puhul reageerimine ei aidanud, tähtis oli ära hoida. Õnnetusel oli oma roll naabritel, lähedastel, KOVil, päästeametil ja ka elektrifirmal," selgitas ta.

Paremaks saab soodsalt

Ameti strateegiline eesmärk on olla ennetav, mitte reageeriv asutus. Neil on visioon, et aastal 2025 oleks igaühe kaasabil Eestis sama turvaline kui Põhjamaades ehk hukkunuid ja varakahju poleks rohkem kui seal. "Ambitsioonikas, aga seda saab viia ellu läbi väärtuste muutmise," leidis Tammearu.

Seda plaanitakse saavutada ohutuskultuuri muutmisega, mille keskmes on lihtsad väärtused – hooli, märka, abista. "Rõhk viimasel sõnal. Kui teed kaht esimest, aga ei aita, ei juhtu midagi. Ette polegi vaja võtta midagi kardinaalset, suurt ja kallist," illustreeris ta.

Abistamine võib seisneda selles, et antakse kohalikule omavalitsusele teada naabrist, kel ei lähe hästi, või ei lase ise purjus peaga inimest autorooli või ujuma. "Aga ka see, kuidas me ettevõtetena käitume eeskujuna. Lihtne on panna jõulupakki suitsuandur, mis maksab 7-8 eurot, töötaja aga elab turvaliselt ja panustab," pakkus ta.

Päästeamet on Eesti üks usaldatumaid asutusi, mille usalduse määr on 95-96%.

Kuidas luua usaldusväärsust?

"Usalduse loomine on tähtis, sest üksi ei saa teha turvalisemaks, vaid saab teha igaüht kaasates. Läbi ohutuskultuuri ja väärtuste saavutame eesmärgi. Igaüks peab sellesse panustama," rõhutas ta.

Viimane on aga tööolukordades vahel tasakaalust väljas. Kuidas seda muuta? "Kõigepealt tuleb muuta inimese mõtet ja arusaamist, et ohutus on tähtis. Seda saavutada on keeruline. Veel keerulisem on järgmine etapp, et ta ka käituks ohutult," selgitas ta. "Seda saab teha läbi kultuuri muutuse ja igaühe panustamise, olles ise selles eeskujuks, pidevalt rääkida ning tuua välja kasu ja kahju."

Aega tasub ka planeerida, sest muutus võtab aega. Näiteks, kui 2006. aastal hukkus tules 164 inimest, siis mullu 40. "Seda on palju, aga see neli korda väiksem dekaaditagusega võrreldes. Roll on selles kampaaniatel, aga ka igaühel. Lisaks on oluline aidata neid, kes ise enda eest seista ei saa," märkis ta.

Pärnu Juhtimiskonverents toimub 18. ja 19. mail Pärnu Kontserdimajas, kus esinevad näiteks Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, eelmisel aastal presidendiks pürginud Allar Jõks, idufirma Testlio asutaja Kristel Kruustük jpt. Vaata lisainfot www.konverentsid.ee.