Investorid: miljarditehas ei tähenda lageraiet

"Tahame terve uuringu- ja analüüsietapi jooksul pidada sisukaid ja argumenteeritud, faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle. Tehase saab Eestisse rajada vaid pärast põhjalikku ning läbipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning ainult juhul, kui tehase keskkonnamõjud on aktsepteeritavad," kirjutasid projekti eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli keskkonnaühendustele, mis on projekti suhtes kriitilised olnud.

Pikalt Eesti metsanduses tegutsenud ettevõtjatena on Polli ja Kohava sõnul valus vaadata, kuidas Eesti olulisimat rikkust ehk metsa odavalt ja väärindamata välja veetakse, selle asemel, et puidust ise midagi väärtuslikku luua. "Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele," seisab kirjas.

Ärimehed lisasid, et tehase idee algatanud investorite grupp on väga huvitatud Eesti metsade kestlikust majandamisest. “Metsanduse arengukava teemalisest mõttevahetustest on jäänud kõlama, et töösturid tahavad metsad lagedaks raiuda. See ei vasta tõele," teatasid Kohava ja Polli.

Planeeritava tehase toormevajadus ei suurenda nende sõnul raiemahtu ega survesta olemasolevaid mahte. "Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja me soovime, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli – kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik – võrdselt arvestatud väga pikas ajaperspektiivis," seisab kirjas keskkonnaühendustele.

Puidurafineerimistehast saab nende sõnul Eestisse õnnestunult rajada vaid siis, kui tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastavad tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale ning Eesti ühiskonna vajadustele.

Est-For Investi nimelisse ettevõtmisesse koondunud investorite grupi plaane on teravalt kritiseerinud mitmed ökoaktivistid. Mai keskel toimus ühenduse Eesti Metsa Abiks eestvõtmisel Tartus tehase rajamise vastu ka meeleavaldus – ühenduse hinnangul ägavad Eesti metsad üleraiumise all ning suurtehas oleks keskkonnale kahjulik. Oma muret ilmselt Suur-Emajõe piirkonda kerkiva tehase vastu väljendas meeleavaldusel teiste seas ka Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas.

Ökoliikumise esindajad tahavad ka tselluloositehase eriplaneeringu protsessi kaasatud saada, et oma seisukohti avaldada. "Avaldan lootust, et oodatud kaasamine leiab peagi aset, sest meie, kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks liikmed, soovime kokku panna töögrupi, kes võtaks osa tselluloositehase planeerimisprotsessist ja keskkonnamõjude hindamisest," kirjutas ökoliikumise koordinaator Linda-Mari Väli rahandusministeeriumi kantslerile.