Võrumaa puidufirmas läks võim taanlastele

Korduvalt Äripäeva tööstusvaldkonna TOPi jõudnud Barruse 51,2protsendiline kontrollpakk oli seni firma tootmise eest vastutanud juhatuse liikme Andres Linnasaare käes. Nüüd läheb kontroll taanlastele, ehkki Linnasaarele jääb ligikaudu kolmandik firmast.

Salapärane pakkuja

Müügimõtted said alguse sellest, et mõni kuu tagasi tegi "üle Baltikumi tuntud" investeerimisfond Barruse aktsionäridele pakkumise osta ettevõttes täisosalus. Kes pakkumise tegi, ei soostu uued omanikud ütlema, ka ei tunnistanud pakkumist üles ükski suurem siinne fond.

Puidufirma tuumikaktsionärid otsustasid pakkumist mitte vastu võtta. Lahendust hakati otsima seniste aktsionäride ringis, et pakkuda likviidsust neile, kes tahavad ettevõttes osalust vähendada, ning investeerimisvõimalust neile, kes soovivad firmasse rohkem raha paigutada.

Firmal on hulk väikeaktsionäre, kelle osaluste suurus pole avalik. Tehing pole veel ka lõpule viidud, mistõttu pole päris selge, kes senistest investoritest lisaks Linnasaarele veel enda osalust vähendada otsustas.

Kindlasti vahetas omanikku vähemalt 20% puidufirmast. Osapooled tehingu hinda ei avalda, kuid Barruse koguväärtus võib Äripäeva arvutuste järgi olla üle 20 miljoni euro.

"Olen aastaid Barrust üles ehitanud ning seni on ka põhimõtteliselt kogu minu investeerimisportfell seotud 100% Barrusega, mis riskijuhtimise vaatevinklist ei ole mõistlik," rääkis senine enamusomanik Linnasaar. Firma sajaprotsendiline müük polnud tema jaoks samuti hea variant. "Usun Barrusesse ja tahan ka edaspidi kaasa rääkida."

Ettevõtte igapäevajuhtimises kavatseb Linnasaar jätkata – nagu seni, jääb ta ametisse Barruse tootmise eest vastutava juhatuse liikmena. Lisaks jääb talle ligikaudu 30% suurune osalus ettevõttes.

Sisse tulid rootslased

Enam kui 51protsendiline kontrollosalus Barruses läheb tehinguga taanlase Peter Jeini perekonnale, mis on firma aktsionär juba aastaid. Omanikeringiga liitub väikeosanikuna ka uus investor, Rootsi ettevõtja Mats Andersson.

Rootslane saab osanikuks oma perefirma Abanico Invest AB kaudu. Andersson on tegutsenud tööstusvaldkonnas pikalt: 20 aastat tegeles Rootsi kontserni Lomond Industrier ülesehitamisega. 2015. aastal sai Lomondi suuromanikuks Rootsi tööstuskontsern Volati, ent Andersson jätkas väikeaktsionäri ja nõukogu liikmena.

Abanico otsustas Barrusesse investeerida seetõttu, et firmal on tugev positsioon Põhjamaade aknatööstustele tarnijana ning meeskond, mida juhivad kogenud, ent samas noored juhid. Barrus on viimase seitsme aasta jooksul hoogsalt kasvanud ning pole põhjust, miks kasv jätkuma ei peaks, ütles rootslaste esindaja.

Uute omanike kinnitusel on nii kontrollpaki omanikuks saav Jein kui uus rootslasest väikeaktsionär puhtalt finantsinvestorid, kes võtavad passiivse rolli. Firma igapäevatöösse nad sekkuda ei plaani ning põhjust pole muuta ka firma strateegiat.

"Kontrollpakk liikus skandinaavlaste kätte, kuid tegemist on puhaste finantsinvestoritega, kellega käib koostöö nõukogu tasandil," ütles ka enamusosalusest loobuv Linnasaar.

Kummardus ajaloole

Firma aktsiad koondatakse tehinguga spetsiaalsesse valdusfirmasse Valdemar II Holding. Nime on ettevõte saanud ilmselt Taani keskaegse kuninga Valdemar Võitja järgi, kes tungis ka Eesti aladele. Legendi järgi oli ta lahingut Lindanise linnuse ääres kaotamas, ent otsustaval hetkel langes taevast alla punavalge ristilipp, mis taastas taanlaste jõu ning viis nad võiduni.

Kontrolli saav Jein, uus omanik Andersson ja osalust vähendav Linnasaar pole sugugi Barruse ainsad omanikud. Väiksemad mõneprotsendilised osalused on veel kuuel-seitsmel inimesel, sealhulgas teisel juhatuse liikmel Jürgen Ainsalul.

Väikeaktsionäride seas on ka 33aastane tippjuht Kristjan Vilosius, kelle igapäevatöö on tüürida Margus Linnamäe investeerimisfirmat UP Invest.  Paariprotsendiline osalus Barruses on tal juba pikka aega ning väikeaktsionäride esindajana kuulub ta ka puidufirma nõukokku.

Tehingu ajal oli just Vilosius osaluse vahendamiseks loodud Valdemar II Holdingu juhatuse liige ning tegeles tehingu nõustamisega. Ise jääb ta enda rolli suhtes tagasihoidlikuks. "Teised on palju rohkem sisulist tööd teinud," nentis Vilosius.

Juriidilise ja finantspoole pealt nõustasid tehingut advokaadibüroo Cobalt ning konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers. Tehingut rahastasid Skandinaavia investorid omakapitali ning SEB laenuraha abiga.

Siht investeerida

Viimastel aastatel on Barrus üsna aktiivselt investeerinud nii tootmise laiendamisesse kui firma üldisesse arengusse. "Olime enne ja oleme ka peale tehingut endiselt investeerimislainel," kinnitas tootmise eest vastutav juhatuse liige Linnasaar.

Firma juhtkonnas jätkavad nii Linnasaar kui üldjuhtimisega tegelev Ainsalu. Lisaks on juba mõnda aega müügijuhina ametis Taani taustaga Morten Glinvad, kes peagi liitub ka Barruse juhatusega. Glinvadil on enda Taanis registreeritud firma kaudu puidufirmas ka pisike osalus.

Investeeringutesse Skandinaavia taustaga investorid siiski otse ei panusta. "Firma on kapitaliseeritud niiviisi, et ettevõte saab enda rahavoo arvelt jätkata investeeringute taseme hoidmist," ütles Barruse nõukogu esimees Jens Schrøder.