Rail Balticu vastamata küsimused

Riigikontroll analüüsis värskes ülevaates Eesti, Läti ja Leedu kokkulepet raudteeprojekti arendamiseks ning selle ratifitseerimise seadust, mis on parajasti riigikogus menetluses. Selgus, et mitmele olulisele küsimusele nendest dokumentidest vastust ei selgu.

Seadused näevad ette, et välislepinguga riigile oluliste varaliste kohustuste võtmiseks on vaja riigikogu heakskiitu. Parlamendil on õigus ja kohustus planeerida riigieelarvelisi tulusid ja kulusid ning otsustada riigi varaliste kohustuste üle.

Et riigikogu saaks enda ülesandeid hästi ja õigesti täita, on vaja teada vastuseid mõnele küsimusele. Kui suur rahaline kohustus riigile võetakse? Kuidas projekti rahastatakse? Kas on selge otsustusmehhanism juhuks, kui projekt läheb arvatuks kallimaks, ehitus viibib või muutub rahastamine?

"Riigikontrolli analüüs näitas, et eelnimetatud küsimuste kohta riikidevahelisest kokkuleppest ega selle ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjast üheseid vastuseid ei leia," seisab kokkuvõttes.

Kuidas rahastatakse?

Kuna kokkuleppes ja Eesti eelnõus seda kirjas ei ole, pole teada, kui suure rahalise kohustuse võtmiseks riigikogu valitsusele loa annab, millal ja kui palju plaanib riik Rail Balticu ehitamiseks kulutada ja kust raha võetakse, märkis riigikontroll.

Samuti pole kirjas, kuidas kolm Balti riiki projekti täpsemalt rahastama hakkavad. Kokkuleppega võtavad riigid vaid kohustuse taotleda ELi toetust kõrgeima võimaliku määraga ehk 85% ulatuses kogukuludest.

Pole aga selge, kuidas toimib rahastus siis, kui EL otsustab raha anda plaanitust vähem või kui ehituskulud paisuvad arvatust suuremaks. Samuti pole selge, mis juhtub, kui Rail Baltic osutub arvatust vähem tasuvaks.

Ka riigikogu sisuline roll ja kaasatus Rail Balticut puudutavatesse otsustesse on segane. Riigikontroll märkis, et parlamendile esitatud materjalidest tuleb välja, et riigikogul ei tule pärast kokkuleppe ratifitseerimist Rail Balticu osas teha muud, kui riigieelarve kinnitamisel kulusid hinnata. Pole selge, kas ja millal peaks valitsus Rail Balticuga seotud otsuste puhul parlamendi heakskiitu küsima. 

Parlament nõudku rohkem õigusi

See ei tähenda aga sugugi, et raudteeprojekti arendamise leping tuleks ratifitseerimata jätta – kui nii käituda, suureneks tõenäosus, et projekt kukub läbi. Kui protsess aga praegu pooleli jääks, oleks sellel karmid õiguslikud tagajärjed ning asi võiks viia ka juba praegu eraldatud ELi toetuse tagasinõudmiseni.

Küll aga soovitab riigikontroll parlamendil rohkem õigusi nõuda. "Riigikogu liikmed on need, kellel on õigus ja kohustus langetada otsus Rail Balticu raudteeleppe ratifitseerimise kohta," kirjutas riigikontrolör Alar Karis ülevaate eessõnas ja rõhutas, et otsus tuleb teha siseveendumuse järgi ning vajaduse korral saab parlament alati valitsuselt lisateavet küsida.

Enda rolli suurendamiseks võiks parlament riigikontrolli hinnangul töötada välja ka rakendusseadused, mis kohustaks valitsust enne parlamendilt saadud volitusi ületavate lisakohustuste võtmist või nende riigieelarvesse planeerimist küsima riigikogu otsust.

Samuti peaks riigikogu panema valitsusele kohustuse teha parlamendile regulaarseid ning erijuhtidel ka erakorralisi ülevaateid Rail Balticu projekti arendamise seisust.

Saadikud peaksid valitsuselt nõudma ka analüüsi ja tegevuskava koostamist juhuks, kui riigi kulutused raudteeprojektile suurenevad – olgu selle taga siis ELi rahastuse määra vähenemine, ehituskulude paisumine või olukord, kus Rail Baltic on arvatust majanduslikult vähem tasuv.

Kummitempel või mitte?

Opositsioonilise EKRE riigikogu fraktsiooni juhi Martin Helme hinnangul keskendus riigikontroll tegelikult küsimusele, kas riigikogu lubab ennast kohelda kummitemplina või mitte.

Tema hinnangul näitab analüüs, et valitsus on tulnud riigikogu ette blankovekslit küsima, rikkudes nii normitehnikat kui põhiseaduslikku printsiipi, mille järgi on rahakotirauad parlamendi käes.

"Kindlasti tuleks ratifitseerimisprotsess peatada kuni selle ajani, mil valitsus tuleb välja selgete projekti kulukalkulatsioonidega, aga mis veelgi tähtsam, näitab ära ka katteallikad," rääkis Helme.

Samuti peaks valitsus EKRE poliitiku sõnul esitama omapoolsed rakendusaktide eelnõud, enne mida ei tohiks riigikogu kolmepoolset lepet mitte mingil juhul heaks kiita.

Helme nõustus riigikontrolliga ja märkis, et nendes aktides peaks kirjas olema riigikogu ees regulaarne aruandlus ja järgmiste ettappidega jätkamiseks loa küsimine.

EKRE jaoks ei oma see kõik aga niikuinii tähtsust, kuna erakond on põhimõtteliselt Rail Balticu praegusel kujul rajamise vastu, lisas Helme.

Ettepanek on värske

Valitsuserakonna IRLi parlamendisaadik Andres Metsoja, kes kuulub Rail Balticu toetajate sekka, ütles, et ettepanek suurendada riigikogu rolli ka edaspidises protsessis on värske.

"Kindlasti väärib kaalumist mõte, et kulude olulise suurenemise korral tuleb saada heakskiit ka riigikogult," rääkis Metsoja, ent rõhutas, et  bürokraatlikud protsessid ei tohi Rail Balticu valmimise tempot pidurdada.

IRLi poliitik lisas, et raudteeprojektiga tuleb nüüd edasi minna ehk alustada ehitust. "Ega enne ehitama hakkamist ei suuda keegi täpselt öelda kui palju see tegelikult maksab," märkis ta.

Riigikontroll juhtiski Metsoja sõnul tähelepanu küll olulistele, ent juba varasemalt teada olevatele kitsaskohtadele. "Rail Balticu rajamiseks on tehtud mitmeid põhjalikke analüüse ning nüüd on aeg asuda tegudele, mitte tellida lisaanalüüse – ka need ju maksavad," ütles IRLi fraktsiooni liige.

Ka reformierakondlane Toomas Kivimägi tõi välja, et analüüs juhib tähelepanu õigetele asjadele, ent midagi põhimõtteliselt uut ja seni teadmatut seal pole.

"Ka varem oli selge, et projekti täpset lõplikku maksumust – 8 aasta pärast! –ei oska täna mitte keegi öelda, samuti pole kuskile kirja pandud EL-i poolne toetusmäär järgmiselfinantsperioodil," ütles Kivimägi.

Samas märkis reformierakondlane, et toetusemäära ei tea ka ükski teine sarnane projekt mujal Euroopas. "Nii lihtsalt on. Riskivaba tegevust ei ole olemas!" lisas ta.

Ratifitseerimisprotsessi siiski pidurdada ei tohiks – nagu viitas ka riigikontrolör, oleksid tagajärjed karmid. "Ratifitseerimisprotsessi pidurdamisega paneksme end veelgi raskemasse olukorda nii partnerite Läti-Leedu kui ka Euroopa Liidu silmis. Usaldusega ei mängita," ütles Kivimägi.