Tallinna halduskohus tühistas maksuotsuse, millega riik nõudis parvlaevadele rasket kütteõli müünud United Oililt 280 000 eurot diislikütuse aktsiisi.
- Raske kütteõli Foto: Sven Arbet
United Oil müüs Väinamere Liinide laevadel kasutamiseks United DMA nimelist rasket kütteõli. Maksuamet leidis, et see on sarnane diisliga ning parvlaevadel kasutati seda mootorikütusena. Seetõttu nõudis riik firmalt välja 280 000 eurot diislikütuse aktsiisi.
Eelmisel nädalal otsustas Tallinna halduskohus maksuotsuse tühistada. Kohtu arvates ei suutnud maksuamet piisavalt selgelt näidada, et tegu on tõepoolest diislikütuse sarnase kaubaga – muuhulgas puudusid ametil teaduslikud tõendid.
Otsus pole veel jõustunud ning maksuametil on soovi korral juuni lõpuni aega see ringkonnakohtusse edasi kaevata.
Minister lobises liialt?
Eelmise aasta 24. oktoobril oli kütteõli teemaks ka riigikogu saalis. Mitu Vabaerakonna saadikut pärisid toona veel Reformierakonna juhitud valitsuse rahandusministrilt Sven Sesterilt aru, miks on raske kütteõli aktsiis palju madalam kui diislikütusel ning mida on riik kurikavalate kütuseärimeeste vastu ette võtnud.
Opositsioonisaadikud viitasid muuhulgas Äripäevas 2015. aastal ilmunud lugude seeriale
kütuseärimeeste uutest nippidest. Lood paljastasid tulusa äri saladused: üks levinud nippe on segada kütust lisanditega ja müüa seda kütteõlina, kasutades ära seda, et kütteõli aktsiis on diisli omast mitukümmend korda madalam. Kaup põleb mootoris aga ikka nagu diisel.
Sester kirjeldas esialgu üldisemalt maksuameti töövõtteid. Seejärel aga teatas ta värskest töövõidust. "Järelevalve tulemusena on maksuhaldur alustanud 2016. aastal kahte maksumenetlust, sest müüdi diislikütusega sarnast rasket kütteõli ning see läks kasutusse mootorikütusena. Esimese maksumenetluse puhul määrati maksusummaks 280 000 eurot," rääkis Sester riigi.
Nüüdseks on selge, et tegu oli justnimelt United Oili suhtes tehtud otsusega, mille kohus ebapiisavate tõendite tõttu tagasi lükkas. Huvitavaks teeb asja aga see, et kütusefirmale väljastatud maksuotsus tehti tegelikkuses alles 15. detsembril ehk minister raporteeris töövõidust poolteist kuud enne seda, kui asi üldse teoks sai.
Maksuseadus näeb ette, et maksuameti püha kohus on hoida maksusaladust ehk mitte jagada kõrvaliste isikutega kellegi maksuasju puudutavat teavet. Kuidas aga minister otsusest enne teada sai, eriti veel kõvasti enne asja ametlikku vormistamist?
Toimib tavapärane infoliikumine
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ütles, et MTA ja rahandusministeeriumi vahel toimub tavapärane infoliikumine. Maksuamet on aga siiski alati kohustatud maksusaladust hoidma.
"MTA asub rahandusministeeriumi haldusalas ning riigieelarve eest vastutava ametkonnana liigub ameti ja ministeeriumi vahel info vajadusepõhiselt," kinnitas ka maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik.
Täpsemalt annavad maksuametnikud rahandusministeeriumi kolleegidele ülevaateid seoses erinevates sektorites üleval olevate maksuriskidega ning levinumate petuskeemidega.
Lemendik rõhutas aga, et MTA ametnikud on kohustatud maksusaladust hoidma. "Skeemide kirjeldused ja viited maksumenetlustele ei ole isikustatud," rääkis ta.
Osakonnajuhataja kinnitas, et maksusaladuse reegleid järgiti ka toona – seoses rahandusministrile esitatud arupäringuga anti ülevaade kütuse sektoris käimasolevatest maksumenetlustest.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.