Vanemahüvitise reform võib tööandjatele kulukaks minna

Vanemahüvitise süsteemi peamine muudatus on see, et 18 kuu jagu hüvitist hakatakse lubama välja võtta pikema aja ehk kolme aasta jooksul. Vahepeal on võimalik hüvitise saamine ajutiselt katkestada ja käia tööl ilma, et saadav tulu vanemahüvitise tõttu väheneks.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar ütles, et kui see tõesti tähendaks seda, et tööandja peab olema kolme aasta jooksul pidevalt valmis lapsepuhkusel töötaja naasmiseks ja jälle puhkusele jäämiseks, oleks vanemahüvitise reform tööandjatele väga kulukas.

Soosaare sõnul takistab väikeste laste vanemaid tööturul osalemast peamiselt hoopiski taskukohase lapsehoiuteenuse puudus, mida vanemahüvitise reform paraku ei lahenda. Nimelt on tema sõnul seaduse järgi omavalitsustel kohustus pakkuda lastehoiuteenust alates lapse 1,5aastaseks saamisest, kuid tegelikult pole lasteaiakoht lastele vanuses 1,5–3 aastat tihti tagatud. „See aga piirab oluliselt vanemahüvitise süsteemi uute paindlike võimaluste kasutamist,“ ütles Soosaar.

Soosaar märkis, et Eestis osaleb 25-39aastastest naistest tööturul 74%, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 79%. Enamasti ollaksegi eemal just pere eest hoolitsemise tõttu. „Pikk eemalolek tööturult on paraku nii perekondade, ettevõtete kui ka riigi seisukohast kulukas, seda eriti ajal, kui tööjõust on majanduses puudus,“ rääkis ta.

Kuigi vanemahüvitist saades võib praegu töötada, vähendatakse hüvitist iga teenitud euro korral 50 sendi võrra. „See on sama, mis liita tavapärasele tulumaksumäärale juurde veel 50%. On arusaadav, et kui alates 430 eurost jääb iga juurde teenitud euro kohta kätte vaid 40 senti, siis see kahandab töötamise mõttekust,“ selgitas Soosaar.

Seetõttu on tema sõnul hea, et plaanitava reformi järgi ei hakata vanemahüvitist muu tulu teenimise korral kärpima enne, kui see ei ületa pooleteisekordset Eesti keskmist palka. „Seega väheneb 430–1500 eurot teenides maksukoormus oluliselt, mis aitab paljud vanemad maksulõksust välja. See toob tööturule rohkem töötajaid, keda ettevõtetel on väga vaja,“ rääkis Soosaar.

Seevastu jääb aga maksumäär endiselt väga kõrgeks neil, kes teenivad alates 1500 eurot kuus. Seda eriti arvestades, et uue tulumaksusüsteemi korral kahaneb vahemikus 1200 kuni 2100 eurot ka maksuvaba tulu. „Kui aga vanemahüvitist kuitahes suure palgatulu korral üldse ei vähendataks, siis vormistaks end hüvitise saajaks alati rohkem teeniv lapsevanem, sõltumata sellest, kuidas lapse hoidmine lahendatud on,“ ütles Soosaar.

Soosaare seisukohta, et reform võib tööandjatele kulukaks minna, pooldab Eesti Tööandjate Keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. Ta ütles, et kuna personali planeerimise kulu võib tõesti suureneda, mistõttu on oluline piisav etteteatamistähtaeg, millal töötaja planeerib koju jääda või tööle tagasi tulla.

Puudus lasteaiakohtadest

Tänavu aprillis tegid ühisavalduse soolise palgalõhe vastuplaani kohta inimõiguste keskus, naisuurimus- ja teabekeskus, ettevõtlike naiste assotsiatsioon, ametiühingute keskliit ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Avalduses on toodud kaks punkti, mis on seotud vanemahüvitise teemaga: isapuhkuse pikkus ja lasteaiakohtade piisavus.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson selgitas, et riik peaks julgemalt isapuhkuse pikkusele lähenema. „Isade kaasamine lapsepuhkuse võtmisesse peaks olema ambitsioonikam. Näeme, et järgmise viie aasta jooksul ei muutuks süsteem selliselt, et isadel tuleks juurde vaid üks kuu puhkust, vaid et neil oleks kohustuslik välja võtta kolmandik kogu vanemahüvitise perioodist,“ ütles ta.

Petersoni sõnul on neil tunne, et vähemalt Harjumaal ja Tallinnas hakkab lasteaia kohtade põud üle minema. Probleem on aga hoopiski selles, et lasteaedadesse ei võeta lapsi, kes nooremad kui poolteist aastat. „Meie ettepanekul võiks vanusepiirangut tuua alla ühe aasta peale,“ ütles Peterson. See aga tähendab, et kohti on endiselt juurde vaja, kusjuures lasteaia kohtade juurde tegemisel on vaja jälgida, et need oleksid ka õiges kohas – vanemate jaoks oleks liiga ajakulukas ja kallis käia lastel järgi näiteks teiselpool linna.

Kaua tehtud kaunikene

Praxise töö- ja sotsiaalelu analüütik Helen Biin sõnas, et mure, justkui paindlikkuse lisamine toob tööandjale senisest suurema ebakindluse on küll mõistetav, kuid ilmselt asjatu. Nimelt on ka praegu vanematel võimalus lapsehoolduspuhkusel viibijat vahetada nii, et sellest on seaduse järgi õigus ette teatada vaid kaks nädalat. Biin lisas, et tööandjate vajadust tööd planeerida on vanemahüvitise seaduse muutmise aruteludes arvesse võetud. Praegu pole ka välistatud, et puhkuseplaanidest etteteatamise tähtaegu pikendatakse või piiratakse, mitu korda saavad vanemad puhkuseid vahetada.

Biin lisas, et Praxis analüüsis viis aastat tagasi kehtivat vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi. Analüüsist selgus, et nii töötajate kui ka tööandjate esindajad olid ühel meelel, et kehtiv süsteem on liiga paindumatu ega vasta kummagi osapoole vajadustele. Sama analüüs on üks põhilisi uurimisi, mille põhjal vanemahüvitise reformi koostatakse.

Muudatusettepanekute järgi peaks töise sissetuleku piir, millest alates vanemahüvitist vähendama hakatakse, oluliselt kerkima. „See tagab vanematele, kes seda soovivad ning kelle laps ja elukorraldus võimaldavad, paremad tingimused lapse kasvatamise kõrvalt end ka töise eluga kursis hoida,“ ütles Biin. „Lapsevanemaid tasub usaldada, sest just nemad on kõige paremad eksperdid oma pere elukorralduse, võimaluste ning enda ja lapse vajaduste vahel tasakaalu leidmises,“ lisas ta.

Raha mängitakse ümber

Sotsiaalministeeriumi perekonnapoliitika juht Pirjo Turk kinnitas, et vanemahüvitise reformi muudatused on kavandatud selliselt, et olulisi lisakulusid riigieelarvele ei kaasneks ja ressursid tuleb pigem skeemisiseselt ümber mängida.

„Kuna muudatuste üks eesmärke on isade osaluse suurendamine vanemapuhkuste kasutamisel, siis on peamine potentsiaalne kulude kasv seotud sellega, et isade sissetulekud on suuremad kui emadel ning isade osakaalu kasv suurendab ka sissetulekust sõltuvate hüvitiste kulu,“ selgitas Turk. Nimetatud kulu prognoos on praegu koostöös rahandusministeeriumiga koostamisel.

Samuti tuleb arvesse võtta, et süsteemi muudatused eeldavad ka lisaks IT-lahenduste arendamist, mistõttu toovad muudatused kaasa ühekordseid kulutusi nende lahenduste väljatöötamiseks.

Meeste ja naiste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas

Väikelapse eest hoolitsemise kohustus langeb peamiselt emadele ning läbi aastate on üle 90% vanemahüvitise saajatest olnud naised. Tasapisi, umbes 1% aastas on siiski kasvanud ka vanemahüvitist saavate isade osakaal.

Sotsiaalministeerium perepoliitika juhi Pirjo Turki sõnul on teiste riikide kogemus näidanud, et eraldi isadele mõeldud periood vanemapuhkusest motiveerib isasid rohkem kasutama võimalust hoolitseda oma väikelapse eest. „Põhjamaades näiteks ei käsitle isad seda kohustusena, vaid õigusena,“ ütles ta.

Vanemahüvitiste süsteem enne ja pärast

Vahepeal on mitu korda tahetud vanemahüvitise reformi muuta, kuid senimaani pole seda tehtud. Reformierakond on süsteemi muutmise vastu olnud, kuid pärast valitsuste vahetumist on reform taas laual.

Arutelud reformi teemal algasid uuesti eelmise aastal. Põhjus lihtne – uuringud ja analüüsid näitavad, et vanemahüvitise süsteem on praegu liiga jäik ja hoiab lapsevanemaid liiga kaua tööturult eemal, suurendades sedasi palgalõhet. Samuti ei soodusta see lastevanematel soovi korral kas või osalise töökoormusega tööl käia.

Veebruaris teatas IRLi liikmest sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, et vanemahüvitise reformiga minnakse edasi ja esimesed seadusemuudatused peaksid olema tehtud selleks sügiseks.

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk selgitas, et kuna vanemahüvitiste ja –puhkuste reformi puhul on tegu äärmiselt mahukate seadusemuudatustega, liigutakse edasi kahes etapis. Selles kuus saadetakse kooskõlastusringile esimene etapp muudatusi, millega kehtestatakse isadele täiendav 30päevane õigus vanemahüvitistele. Kui seda õigust ei kasutata, jääb perekond selle perioodi vanemahüvitisest ilma.

Esimesed sammud septembriks

Samuti kehtestatakse esimeses etapis vanemahüvitise arvutamise valemi muudatus. See tähendab, et kui vanem teenib vanemahüvitisega samal ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, ei vähendata vanemahüvitist juhul, kui teenitav tulu ei ületa pooleteisekordset keskmist palka, mis on järgmisel aastal umbes 1553 eurot. Ka rakendatakse esimeses etapis muudatus, mille järgi on vanemahüvitist võimalik välja võtta kolme aasta jooksul osade kaupa ehk teisisõnu võivad vanemad peatada ja taasalustada vanemahüvitise saamist.

Kõiki neid esimese etapi muudatusi puudutava eelnõuga on eesmärk valitsusse jõuda septembris. Ülejäänud muudatustega liigutakse Turki sõnul edasi siis, kui on täpselt paigas ka sünnitushüvitiste ressurssi üleviimine haigekassast ja paigas on selleks vajalike IT-arenduste maksumus ja ajakava.