Bosch vaatas Eestis ringi: üllatuse pakkusid idufirmad

Robert Bosch GmbH juhatuse liige Uwe Raschke ütles intervjuus Äripäevale, et tulevikus suured tööstused ilma innovatsioonita hakkama ei saa. Eesti suurtööstustele soovitab ta koostööd ärksate idufirmadega.

Järgneb intervjuu Uwe Raschkega.

Mis paneks Boschi Eestisse rohkem investeerima?

Tugevused, mida me ei leia teistest riikidest. Riigid võistlevad omavahel investeeringute pärast nagu ettevõtted. Maailmas on palju riike, mis on välisinvesteeringutele avatud, ja meie jaoks on alati oluline, kui suur on turg. Muidugi on Eesti väga väike riik, nii et turu suurus ei oleks argument, et investeerida siia suurde tootmistegevusse. Aga ma usun, et teie digitaalsed tugevused võiksid olla midagi, mille poole vaadata. Teha koostööd või investeerida idufirmadesse ja teha koostööd ülikoolidega jne. Ja ma kujutan ette, et me võiksime teha siin rohkem, kui oleme seni teinud.

Kas te näete, et Bosch võiks tuua Eestisse rohkem osakondi?

Seda on liiga vara öelda. See on alles mu teine kord siin olla, eelmine oli aastal 1991 ja siis oli siin täiesti teine Eesti. Aga ma sain siin praegu palju inspiratsiooni ja pean mõtlema, kuidas sobitada seda meie tegevustega. Meil on Eestis juba mõned partnerid, nii et see ei ole meie jaoks päris uus.

Kas on plaanis idufirmadega koostööd teha?

Me juba teeme, ja selle põhjal, mida ma siin olles nägin, võiks seda rohkemgi olla. Nimedest ma veel rääkida ei saa.

Miks mitte näiteks tuua Eestisse teie IT-osakond?

Väga väikeses osas meil juba on, aga jah, miks mitte. See võib ka võimalik olla. Nägin siin sel alal palju kompetentsi.

Millist nõu annaksite Eesti tööstusettevõtetele, et nad oleksid uuenduslikumad?

Ausalt öeldes ma ei tea, kui uuendusmeelsed Eesti tööstused on, aga arvan, et oleks hea leida viis ühendada idufirmade loovus ja uuenduslikkus tööstuste tugevustega. Nii saaks rohkem inimesi nautida riigi digitaalset võimsust. Kui seda teha edukalt, näiteks Tööstus 4.0 lahendusi rakendada väga varakult ja edukalt, oleks suurepärane.

Eestis kipuvad vanad tööstusettevõtted olema idufirmade suhtes skeptilised.

Bosch ei ole skeptiline. 130 aastat vana firmana usume me, et idufirmad annavad tööstustele palju lisandväärtust. Kui mõned firmad on skeptilised, peavad nad küsima endalt, miks nad seda on. Me räägime ju innovatsioonist ja innovatsiooni suhtes ei saa olla skeptiline.

Me peame suure ettevõttena olema teadlik sellest, et tänapäevases digitaalses maailmas võivad meie ärimudelid üleöö muutuda. Skeptilisus võib tulla sellest, et ettevõtted kardavad, et see võib juhtuda. Aga me peame sellest olema teadlikud. Me peame muutuma.

Paljud mõtlevad, et on hea, kui midagi ei muutu. Eriti need, kes on heal positsioonil. Aga see on ohtlik.

Kuidas on uuendusmeelsus Boschile rahaliselt kaasa aidanud?

Uuenduslikkus on kõigis meie tegevustes ja ilma selleta me ei eksisteeriks. Me oleme uuendusmeelsed olnud kümnendeid, aga varem vaid riistvara vallas. Nüüd on uuenduslikkus levinud kõikidesse ärimudelitesse ja lahendustesse.

Ilma uuenduslikkuseta me enda finantseesmärke ei saavutaks ja ilma selleta me ei oleks nende 130 aasta jooksul midagi teeninud.

Kuidas on näiteks asjade internet teid aidanud?

Asjade internetti ei saa lahutada asjadest. Tulevikus on asjad osa internetist ja ei saa teha vahet, kas kasumit teeniti asjade interneti või asjade maailma pealt. Meie asjad on tulevikus osa asjade internetist. Need integreeritakse võrgustikku ja ainult nii saame me olla edukad. Ilma asjade interneti alal edukas olemata ei ole ka mingit kasumit. Sellesse usume me tugevalt.

Miks see asjade internet nii oluline on?

Rumalad asjad saavad võimsa ja väikese sensori, mida saab panna igale poole. Need saadavad informatsiooni meie enda pilve ja seal kohtub see info ülejäänud infoga. Nii saab toodetest rohkem kasu ja tarbijad võtavad need lahendused vastu, sest need annavad mugavuse ja lisandväärtuse, mida rumalad asjad ei paku.

Asjade internet muudab meie ärisid, sest suuremal või vähemal määral ühendub kõik internetiga. See tähendab, et Bosch muutub riistvarafirmast tarkvarafirmaks. Me usume, et tulevik on tarkvarasensorite ja -teenuste päralt, meil on juba täna 20 000 tarkvarainseneri ning me toodame iga päev 4 miljonit sensorit. Nii et asjade internet tähendab meile palju.

Kuidas on aga Tööstus 4.0ga? Kuidas saaks Eesti selles vallas areneda?

Bosch on sellest väga huvitatud ja me pakume Tööstus 4.0 lahendusi. Siin nägin ma ausalt öeldes palju kompetentsi ja on ka esimesed edukad idufirmad. Olin teatud määral üllatunud ja muidugi vaatame me seda veel lähemalt.

Aga mida saaks edasi arendada?

Pärast ühte päeva ei ole minu ülesanne anda teile nõu. Ausalt öeldes ka pärast mitut päeva. Usun, et valitsus on teinud viimase kümnendi jooksul head tööd digioskuste arendamisega. Ja teil ilmselgelt tuleb peale uus ärgas põlvkond. Võib-olla on peamine väljakutse juba ületatud sellega, et on loodud baas, mille pealt edasi liikuda. Nii mõnedki riigid tahaksid ilmselt olla samas olukorras. Nii et minu poolt ei mingeid soovitusi. Ainult õnnitlused.

Eestis käib praegu arutelu maksude teemal, mida uus valitsus tahab kehtestada. Milline on Boschi jaoks äriliselt kõige kahjulikum maks?

Esiteks on meie ülesanne makse maksta. Kui edukad firmad makse ei maksaks, ei saaks ühiskonnad ehitada vajalikke infrastruktuure. Riigid võistlevad omavahel maksutasemega ja see on meie jaoks normaalne, sest me maksame makse, kus teenime kasumit. Kui me teenime kuskil kasumit, tahame me maksta selle eest õiglaselt makse.

Kui teil on võimalikult lihtne maksusüsteem, on see kasulik kõigile. Muidugi meie ärid on mõjutatud käibemaksust, sest kõrge käibemaks tähendab ka kallimaid hindu meie toodetele. Seega me eelistame madalat käibemaksu. Aga muidugi seda otsustab valitsus.

Vähem erinevaid makse on alati hea, see on kindel. Hea eesmärk oleks muuta maksusüsteem lihtsamaks.