Euroala rahandusministrid lõpetasid Kreeka abiprogrammi ülevaatuse ja otsustasid uus laenuosa välja maksta. Tegelikust lahendusest on Ateena küsimus siiski kaugel ja rahandusminister Toomas Tõniste sõnul on teha veel palju.
- Toomas Tõniste Foto: Scanpix/Postimees
"Arutelud olid intensiivsed, kuid soov kokkuleppeks oli kõigil olemas ja see ka saavutati," rääkis alles sel nädalal ametisse astunud Tõniste kõneluste järel.
Värskel rahandusministril tuli Luksemburgis toimunud kõnelustele sõita vaid paar päeva pärast ametivande andmist. Neljapäeval arutati euroala ministritega peaasjalikult Kreeka küsimust. Reedel kogunesid ELi ministrid viimasele rahandusküsimuste arutelule enne seda, kui algab Eesti eesistumine.
Kreeka võlakriisi ärahoidmiseks otsustasid euroala rahandusministrid neljapäeval, et juba varem kokku lepitud abipaketist makstakse Ateenale välja 8,5 miljardit eurot. Rahvusvaheline Valuutafond laenamises esialgu ei osale, kuna ootab võlaleevenduse teemal selgust.
Neljapäeval saavutatu oli vaid ajutine lahendus. Võlakriis hoiti küll ära, ent Kreeka küsimus on lahendusest veel kaugel.
Tõniste märkis, et Kreeka on teinud edusamme ja võtnud enda kohustusi täie tõsidusega, aga abiprogramm lõpeb juba tuleval aastal. "Teha on veel palju," ütles ta.
Võla ülevaatamine seisab ees siis, kui abiprogramm lõpeb. Eesti seisukoht on kindel – kohustusi maha kirjutada ei tohi. "Eestile on tähtis, et võlaleevendus ei puudutaks põhisummat," rääkis rahandusminister Tõniste.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.