Lühinägelik oleks jätta kasutamata meditsiini ekspordi võimalused riikides, mis meie vastu tõsiselt huvi tunnevad, kirjutab Eesti Meditsiiniekspordi Klastri juhatuse liige ja Ida-Tallinna Keskhaigla turundusosakonna juhataja Inge Suder.
Pärast 2015. aasta alguses toimunud Venemaa turu külmumist on Eesti meditsiinisektori kontaktid endiste SRÜ riikide – Ukraina, Moldova, Kasahstani ja Gruusiaga – järjest tihedamaks ja sisulisemaks muutunud. Me hakkame nendes riikides samm-sammult jõudma mitte ainult meditsiiniteenuste, vaid ka teadmiste ekspordini. Eesti arstid ja tervishoiueksperdid käivad rahvusvaheliste projektide raames nendes riikides haiglajuhte ja arste koolitamas ning SRÜ riikide arstid on Eestis pikemaajalisel stažeerimisel.
Iga meditsiiniteadmiste ekspordiga lisanduv euro aitab ravida ka meie majandust, kuid see pole ainus tulu. Võimalus oma kogemusi teiste riikide arstidele edasi anda aitab väärikamalt hinnata meie oma arste ja õdesid ning motiveerida neid Eestisse jääma. Vanema põlvkonna arstid ja meditsiinijuhid ning need arstid-õed, kellel vene keel vabalt suus, saavad oma SRÜ riikide kolleege nõustades sära silmadesse. Nad tunnevad, et nende viimase paarikümne aasta kogemus on väärtuslik ja nendelt tõesti tahetakse õppida. Motiveeritud ja oma kogemust väärtustada suutvad arstid ja õed ning täiendav lisaraha teenib kõige olulisemat eesmärki – võimekust pakkuda Eesti inimestele järjest paremat ravi.
Äri tegemise, eriti teadmiste ekspordi aluseks ei ole raha või masinad, vaid inimesed oma teadmistega ja inimestevahelised suhted. Sama kehtib meditsiinis – just arstide ja haiglajuhtide isiklikul tasandil loodud head kontaktid aitavad meditsiiniteenuste eksporti arendada. Mitu Eesti haiglat on fookuse suunanud Ukraina arstide koolitamisele ja mõned Ukraina arstid käivad Eestis isegi kuni kuuajalistel stažeerimistel.
Teised teenused tulevad kaasa
Tegelikult ei räägi me ainult meditsiini, vaid ka teiste kõrget lisandväärtust loovate teenuste ekspordist. Visiitidel on korduvalt tulnud tutvustada Eesti tervishoius juba tavapäraseid e-lahendusi, samuti on endistel SRÜ riikidel suur huvi Eesti meditsiinivaldkonna haridusvõimaluste vastu. Näiteks Tallinna Tervishoiukõrgkool ja Moldova tervishoiukõrgkool leppisid hiljuti kokku tudengite ja õppejõudude vahetuses ning koostöös õppeprogrammide arendamisel.
Samas tuleb meeles pidada, et Eesti ei ole selles valdkonnas turul üksi. Sarnast teenust pakuvad ka teised Euroopa Liidu riigid, näiteks Ukrainas on väga aktiivsed Leedu ja Poola meedikud.
Omaette väärtus on Eesti riigi positiivne kuvand nendes riikides. Seda väärtust on aga vaja rakendada ja kasvatada, mitte kasutamata jätta. Soovides teadmispõhiste teenuste eksporti suurendada, on kindlasti oluline säilitada ja võimalusel parandada ka diplomaatilise võrgustiku majandusalast võimekust. Keeruline on teha teadmistepõhist äri riikides, kus diplomaatiline tugi on napp.
Ekspordist huvituvaid meditsiiniettevõtteid ühendav Medicine Estonia klaster soovib lähiaastatel endistes SRÜ riikides tegevusmahtu kindlasti kasvatada, sest seal on meie vastu huvi olemas. Väga lühinägelik oleks neid võimalusi kasutamata jätta.
Seotud lood
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.