Tööandjad: elatisvõlgnike seadus on liiga karm

Nimelt mõjutavad kaubanduskoja teatel muudatused muu hulgas ka tööandjaid, kelle juures elatisvõlgnikke töötab. Samuti mõjutab eelnõu neid, kellel on isikusamasuse tuvastamise kohustus enne rahalise kohustuse täitmist, näiteks õnnemängude korraldajad, finantsteenuste pakkujad ja pandimaja pidajad.

Muudatuste järgi saab kohtutäitur õiguse hinnata võlgniku tegelikku sissetulekut. Näiteks kui tekib kahtlus, et võlgnik saab osa või kogu sissetuleku mitteametlikult, on kohtutäituril õigus määrata kindlaks tema sissetuleku tegelik suurus. Selleks on kohtutäituril õigus saada tööandjalt teavet teiste töötajate tasude kohta ja ka hinnata, kas erineva töötasu maksmine on põhjendatud. Kui kohtutäitur leiab, et võlgniku tasu peaks olema suurem, siis on tal õigus nõuda elatisvõlgnikule maksmata jäänud tasu välja tööandjalt.

Tööandjad pole nõus

Kaubanduskoda vastas eelmisel nädalal justiitsminister Urmas Reinsalule, et nende arvates tuleks eelnõust see punkt välja jätta. Reinsalule adresseeritud kirjas nõustuti, et ümbrikupalk on probleem, ent kuna sellega juba tegeleb maksuamet, pole vajalik ega mõistlik, et sama asjaga hakkaks tegelema ka kohtutäitur. Seega näiteks kui kohtutäituril tekib kahtlus, et elatisvõlgnikust tööajatele makstakse töötasu osaliselt või tervenisti mustalt, peaks kohtutäitur selle info koos tõendusmaterjalidega esitama maksuametile. „Seaduse muutmise asemel tuleks parandada koostööd maksuameti ja kohtutäiturite vahel,“ seisab kirjas.

Kaubanduskoda selgitab, et kohtutäituril on oluliselt keerulisem hinnata, kas töötajale maksti töötasu mitteametlikult. „Seetõttu on meie hinnangul suur risk, et tööandja pöördub kohtutäituri esitatud nõudega kohtusse. Selline risk vähendab kohtutäiturite soovi seda meedet kasutada. Seetõttu on küsitav, kui palju hakatakse uut meedet üldse praktikas kasutama,“ teatas kaubanduskoda.

Samuti ei toeta kaubanduskoda seda, et tööandjale pannakse kohustus tasuda kohtutäiturile töötaja võlgnevuse eest. „Leiame, et töötaja peaks ise oma kohustuste eest vastutama. Kui kohtutäituril tekib kahtlus, et töötaja tegelik sissetulek on suurem kui ametlik sissetulek, tuleks nõue esitada töötaja, mitte tööandja vastu,“ seisab kaubanduskoja kirjas, millele on alla kirjutanud koja juht Mait Palts.

Eelnõus teisigi muutusi

Eelnõu kohaselt võib kohus kehtetuks tunnistada elatise mittemaksja reisidokumendid ja keelata talle nende väljaandmise. Reisidokumentide alla käivad Eesti kodaniku pass, välismaalase pass, diplomaatiline pass, pagulase reisidokument, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat ja meresõidutunnistus. See mõjutab enim võlgniku võimalusi reisida Schengeni alalt väljapoole.

Õnnemängu korraldaja, finantsteenuse pakkuja ja pandimaja pidaja saavad eelnõu järgi kohustuse tuvastada isik ning keelduda elatisvõlgnikule rahalise kohustuse täitmisest. Kui isiku tuvastamise käigus tehakse kindlaks, et tegu on elatisvõlglasega, siis peab teavitama kohtutäiturit, kes saab nõude arestida. Elatisvõlgniku sõiduki või liiklusregistrisse kantud vara puhul on aga politseil vastava keelumärgi korral õigus sõiduk valdajalt ära võtta.

Eelnõu peaks jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.