Venemaalt voolavad Eestisse hoomamatud summad

Büroo tõdeb värskes aastaraamatus, et Venemaa ja Eesti vaheline senine koostöö ei toimi, kui siinne büroo uurib, kas Eesti ettevõtete kontodele jõudvad sajad miljonid eurod on kuritegeliku taustaga. "Kindlasti on majanduskurjategijad innovatiivsed ja reeglid kirjutavad nad paljuski ise," lausus rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand intervjuus Äripäevale.

Tõrjub raha

Peale idast saabuvate kahtlaste transiitkannete näitab ka Eesti osalus Vene-Moldova rahapesuskeemis, et Eesti peab välja mõtlema, kuidas võimalikke ohtlikke rahavoogusid tõrjuda, seisab aastaraamatus.

Järelevalve tugevdamise kõrval tahab büroo, et ettevõtte või inimese võiks varast ilma jätta isegi siis, kui kuritegu Venemaal ei tuvastata, kuid on olemas muud rahapesule viitavad tõendid: näiteks esitatakse võltsitud dokumente või valetatakse tegeliku kasusaaja kohta.

Järgneb intervjuu rahapesu andmebüroo juhi Madis Reimandiga.

Kui vaadata kohtulahendini jõudnud juhtumeid, siis karistused ei ole karmid. A la kolm aastat tingimisi.

Võti ei ole karistuste karmistamine – keerame veel ühe vindi peale. Võiks muid meetmeid kaaluda. Kriminaalmenetluse jaoks on rahapesu korral vajalik näidata vara seost eelkuriteoga – kust raha pärineb. Kui skeemid hõlmavad mitmeid kuriteoliike ja on mahukad ning keerutatud raha suure hulga tehingutega, siis on sellise seose näitamine praktikas väga keeruline. Praegu ei piisa variisikute ja näiliste tehingute näitamisest.

Näiteks ei saa me Venemaalt reeglina infot, kas ühel või teisel varal on kuritegelik päritolu. Sel juhul ei ole kriminaalmenetluste ja raha äravõtmisega võimalik Eestis tegeleda. Finantssektor peab ise mõistma, kui rahavood on kahtlased, ja siis sellist raha tõrjuma.

Riik võiks kaaluda raha äravõtmist ka siis, kui õnnestub muud rahapesutunnused lauale panna. Kui on näha võltsimisi, varjamisi, fiktiivsete dokumentide esitamise tunnuseid, aga pole märgata legaalseid sissetulekuid. 

Umbes kui suur oli idast tulnud kahtlane summa, mis eelmisel aastal konfiskeerimata jäi?

Meil on indikatsioonid ja hinnangud. Kahtlustäratavate rahavoogude suurusjärk ei ole enam miljardites eurodes, nagu aastatel 2013 ja 2014, pigem sadades miljonites eurodes. Räägime mitte 100 kuni 200 miljonist eurost, vaid sadade miljonite ülemisest otsast. Milline osa sellest on rahapesu, ei ole võimalik öelda.

Kui hakkaksime realiseerima meie ettepanekut halduskonfiskeerimisest, siis ei ole oodata, et sajad miljonid eurod usinasti riigikassasse voolavad. Esmalt oleks sellel heidutav mõju – Eesti finantssektori kasutamine musta või hämarat päritolu raha pesemiseks võiks väheneda.

Moldova-Vene rahapesuskeem näitas, et Eesti on rahapesu transiitriik. Kui 1,5 miljardit eurot läbi Eesti liikus, siis mitte korraga, vaid oli pihustatud erinevate ettevõtete ja pangakontode vahel ning ka seal ei liikunud nad ühes jupis.

Kurjategijad on tavaliselt nutikamad. On kaks sammu ees ja leiavad teise tee.

Ma ei ole nõus, et kurjategijad nutikamad on. Kindlasti on majanduskurjategijad innovatiivsed ja reeglid kirjutavad nad paljuski ise, aga ükski meede ei ole imeravim, mis kaotab Eestist rahapesu. See meede võitleks eelkõige idast tuleva valdkonna ohuga.

Milliseid skeeme kasutatakse?

Üks on seotud kohtu- või vahekohtuotsustega, mida on Vene riiklik kohtusüsteem tunnustanud, ja mille abil liigutatakse raha Venemaalt välja. Seda skeemi kasutati ka Moldova-Vene rahapesukeemis ning selle abil liiguvad ka praegu märkimisväärsed summad. Teine levinud moodus on väärtpaberikanded Eestis asuvatele pangakontodele, et need seejärel realiseerida.

Miks just väärtpaberid?

Ilmselt on tehingu või lepingu alusel riigist valuuta väljaviimine seotud bürokraatia piirangutega. Raha väljaviimine väärtpaberi või kohtuotsuse alusel on lihtsam. Aga ei saa öelda, et kõik summad, mis sel moel liiguvad, on kuritegeliku päritoluga.

Ja saab välja viia suuremaid summasid?

Jah, ning seni, kuni need meetodid pangandussüsteemist läbi lähevad, neid kasutatakse.

Tundub, et Venemaalt tulevad kahtlased summad tekitavad teis kõige rohkem muret.

Kui vaadata summade suurust ja arvestada, et me ei saa enamikel juhtudest raha päritolu kontrollida, on see kindlasti Eesti rahapesu tõkestamise kontekstis üks olulisemaid probleeme.

Keda tavaliselt variisikutena kasutatakse?

Rahvusvaheliste juhtumite puhul võivad need olla erinevate riikide isikud. Kui räägime Eestis avatud kontodest, siis võib olla isikuid, kellel on mingisugune seos Eestiga. Näiteks välismaalased, kes siin lühemat või pikemat aega peatuvad või ka elavad ja töötavad. On näiteid Eesti elanikest ja kodanikest, keda on ära kasutatud. On pakutud finantsmänedžeride teenust: hakake raha vahendama. Kasutatakse üliõpilasi, väiksema kaliibriga ärimehi.

Millist ja kui suurt kasu nad saavad?

Võib olla täiesti ühekordne hüvitispakett. Sõltub ka, kas isiku abi vajatakse edasi. Alates mõnesajast kuni kümnete tuhandete eurodeni.

Miks teile laekuvate teadete arv on langenud?

(Reimand põhjendab info vähenemist sellega, et büroo on asutustele selgitanud, millest tasub bürood teavitada ja millest mitte – toim.)

Või on käiku läinud teised skeemid?

Seda ma välja ei loeks. Kui küsida, kas me teame kõike, mis toimub, siis alati võib olla uus skeem või lähenemine, mille kohta alles hakkame vihjeid saama. Mingis väikeses osas, mis puudutab sularahatehingute info vähenemist, on see turuolukorra, väliskeskkonna muutus, aga ülejäänus on ikkagi valdavalt keskendumine sellele, millest on mõtet teatada.

Kas tegelike kasusaajate register, mida riik tahab käima panna, läheb teie arvates tööle?

See on Euroopa Liidu kokkulepe, et selline meetod rahapesu tõkestamiseks, rahapesu andmebüroode ja õiguskaitseorganite töö hõlbustamiseks kasutusele võetakse. Järgmises etapis on ette nähtud liikmesriikide registrite ühendamine ühtsele platvormile.

Aga kas register hakkab tööle?

Kindlasti on see väljakutse. Praegu on info tegeliku kasusaaja kohta kättesaadav teenusepakkujate, näiteks pankade kaudu. Uurimisasutustele ja rahapesu andmebüroole hakkab info kättesaamise kiirus erinema. On register, kuhu sisse logida ja saada kätte info, mida isik ise on deklareerinud. Praegu tuleb kirjutada kiri ja vastust oodata võib-olla nädalaid. Loodan, et ka ettevõtjad ja äripartnerid saavad juurde ühe vahendi äripartneri taustakontrolliks.

Seda, et isikud, kes raha pesemiseks loovad ettevõtteid, kannaksid skeemide taga olevate isikute andmed registrisse, oleks palju loota. Raske on prognoosida, kuidas seda täitma hakatakse.

Andmeid ei pruugi esitada ka kasusaajad, kes pole skeemitajad, vaid kes lihtsalt ei taha ennast omanikena näidata?

Jah.

Kas pangad on rahapesu suhtes tihti silma kinni pigistanud?

Kui vaadata Moldova-Vene rahapesuskandaali avalikke materjale ja millistest pankadest millises mahus raha läbi voolas, siis laias laastus on suurusjärgud kõnekad. On näha, et ka viis aastat tagasi olid pankade tunnetused rahapesust erinevad.

Järelikult nendes pankades, kus selle rahapesuskeemi raames suuremas mahus toimetati - ja me ei räägi mõnest kaasusest -, pidi süsteemne probleem olema. Kes mida teadis, millise otsuse ja riski võttis, on minul raske kommenteerida. Avalikuks tulnud juhtumid ja finantsjärelevalve reaktsioonid on aga oluliselt seda süsteemi tõhusama ennetuse suunas mõjutanud.