Ülikooli ekstöötaja tegeles rahapesuga

Mais lahenenud rahapesujuhtumisse on segatud peale Norra Nordea veel Deutsche Bank. Viimase kaudu jõudis varastatud raha siinse nähtava majandustegevuseta ettevõttele, misjärel alustas firma omanik selle päritolu peitmist.

Selleks ulatas talle abikäe Tallinna tehnikaülikooli endine töötaja, kelle nimi jooksis veel sel aastal läbi kuulsast niinimetatud passimaffia asjast, kus ta jäi süüdi nii altkäemaksu vahendamises-andmises, dokumentide võltsimises kui ka kasutamises, samuti kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Ründab panka 

On aasta 2015, oktoobrikuu. Häkker ründab Norras Nordea panga andmetöötlusprotsessi. Kes häkker oli, pole selge siiani. Igatahes liigutas seesama inimene panga kliendi, Norra ettevõtte La-Sa Bat Motor kontolt 230 000 eurot Saksamaa firma QRONOS Deutsche Banki kontole.

QRONOSe juht Jerzy Adam Lange teeb seejärel seni teadmata isikute juhiseid järgides ülekande. Peaaegu 218 500 eurot maandub Eesti firma One Age Systemi kontole SEB pangas.

One Age Systemi taust on mittemidagiütlev. Ettevõte, mis peaks kaupasid vahendama, loodi neli kuud enne Nordeasse häkkimist. Majandusaasta aruanded esitamata jätnud firma omanik ja juht on algusest saati Artur Guzev. 26aastane mees, kelle kohta avalikku infot ei leia.

Pärast raha laekumist tuleb Guzevile appi temast pea paarkümmend aastat vanem Sergei Zimakov, et varjata raha kuritegelikku päritolu. Guzevi ootamatu abiline Zimakov töötas aastate eest Tallinna tehnikaülikoolis materjalitehnika instituudi vanemteadurina. Ülikooliga oli Zimakov seotud alates õpingutest umbes kümme aastat ehk kuni 2008. aastani.

Nagu mainitud, oli Zimakov peale rahapesukaasuse osaline niinimetatud passimaffias, kus teiste seas leidus politsei- ja piirivalveameti töötajaid. Postimees on kirjutanud, kuidas "passimaffiaga" seotud inimesed kuritegelikku äri ajasid – klientidele vajalikud dokumendid organiseerisid, tuhandeid eurosid kasseerisid ja Venemaa kodanikud pealtnäha seaduslikult Eesti kodakondsuse või elamisloa said.

Fiktiivsed paberid

Tagasi rahapesuloo juurde. Paar päeva pärast raha kättesaamist korraldab Zimakov fiktiivsed lepingud One Age Systemi, QRONOSE ja kolmanda firma Skyline Alliance Ltd. vahel.

Investeerimis- ja transporditeenuse lepingud esitavad mehed SEBle ning jälgede segamiseks alustavad raha keerutamist erinevate ettevõtete kontodele. Guzevi ja Zimakovi eesmärk on raha sularahas välja võtta.

Näiteks kannab Guzev 5000 eurot firmale Optiweb, selleks läheb käiku krediidileping ja Krediidipanga konto. Mõne päeva jooksul võetakse raha peamiselt 1000 euro kaupa välja Itaalias.

Lisaks soovitab Zimakov Guzevil saata 90 000 eurot finantsvahendusega tegelevale Eurex Capitalile. Guzev teeb ülekandeid kuus korda, summad on iga kord 15 000 eurot.

Aasta varem jäi Eurex Capital silma finantsinspektsioonile, mis tegi neile ettekirjutuse, sest Eurex Capital ei teatanud, kes nende teenuseid kasutavad ja milles seisneb klientide majandustegevus. Seega ei täitnud Eurex Capital inspektsiooni hinnangul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. Eksimuses süüdistas Eurex Capital lahtilastud töötajat.

Salapärane kohtumine

Zimakov korraldab Guzevile Tallinnas kohtumise Lätist kohale sõitnud seltskonnaga, kellele tahavad mehed raha pärast selle Eurex Capitalist väljavõtmist üle anda. Kellega Guzev vestles, polevat samamoodi siiani selge.

Suuremast summast peavad samal päeval kõik suu puhtaks pühkima, sest Eurex Capital saadab 80 000 eurot tagasi selgitusega "ekslikult kantud summa tagastus". Ligi 10 000 eurot jätab ettevõte tagastamata, seega selle võtab Guzev välja.

Kuigi Eurex Capital meeste lõksu ei lange, on Guzev otsusekindel. Summa sularahana kättesaamiseks kannab ta samal päeval 203 000 eurot ettevõtte Skyline Alliance Ltd. kontole Äripangas. Selle töötajad muutuvad kahtlustavaks. Äripank peatab tehingud ning Guzev palub raha One Age Systemile tagastada, mida pank neli päeva hiljem ka teeb. Enne kui pank selle sammu astub, annab ta vihje rahapesu andmebüroole.

Jäävad silma

Juba järgmisel päeval tõmbab rahapesu andmebüroo Zimakovile ja Guzevile pidurit – mehed ei pääse enam One Age Systemi kontole ligi. Büroole silmajäämiseks kulus kokku nädal aega.

Guzev ja Zimakov lähevad uurimise alla. Mehi kinni ei peeta, kohtueelse menetluse ajal nad ütlusi ei anna. Kriminaalasja veab riigiprokurör Piret Paukštys. Mehed saavad grupiviisiliselt suures ulatuses toimepandud rahapesu süüdistuse, Guzevi ettevõte One Age System suures ulatuses rahapesu süüdistuse.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo politseikapten Ülav Kalf ütleb praegu, et Guzev oli ilmselt tankist - tegi, mida paluti ja ilmselt sai selle eest väikese tasu. Zimakov oli organiseerija, lisab Kalf. Zimakov pidi summa sularahana välja võtma ja sellega edasi toimetama. Tavaliselt võivad temasugused nn teenusepakkujad oma tasku panna kuni 5% pestavast rahasummast.

Löövad prokuröriga käed

Lõpuks otsustavad Guzev ja Zimakov prokuratuuriga kokkuleppele minna. Zimakov, kes oli mässitud ka passimaffiasse, peab leppima ligi viie aasta pikkuse tingimisi vangistusega. Ka peab Zimakov tasuma 2000 eurot. Selleks teeb ta maksegraafiku: pea aasta jooksul maksab ta riigile iga kuu vähemalt 200 eurot.

Guzev nõustub kaheaastase vangistusega, tema katseaeg ulatub 2,5 aastani. Samuti peab Guzev aasta jooksul tasuma sundraha 1175 eurot. Guzevi firmal One Age System tuleb välja käia 6000 eurot.

Küsimusele, miks ülikoolis pikalt karjääri teinud Zimakov järsku kuritegelikule teele läks, annab aimu mehe advokaadi Natalia Lausmaa vastus. “Kuna tehnikaülikooli palgad, olgem ausad, on väikesed, aga Zimakovil on pere ja lapsed, siis oli tal vaja sukelduda ärisse, et rohkem raha teenida. Teisisõnu ruttu rikkaks saada,” räägib Lausmaa, kes on ka kaitsnud Autorollo kriminaalasjas süüdi jäänud ja rahalise karistuse saanud Siim Roodet.

Kukkus läbi

Zimakov aga põrus äris. “Lasi end tõmmata ettevõttesse, mille tegelikust sisust ja eesmärgist ta kuni väljakutsumiseni politseisse selgelt aru ei saanud. Sisulise asjaajamisega tegeles tema äripartner, kes teda sellesse ärisse kaasas,” seletab Lausmaa. Artur Guzevi kaitsja Toomas Bekker jällegi leiab, et tema klient ei olnud initsiaatori rollis.

Lausmaa usub, et Zimakov ei mõistnud, mida teeb. “Minu hinnangul võis ta tõepoolest olla nii naiivsel arvamusel, et keegi kuskilt tahab millegipärast just nende firmale laenata suure summa raha äritegemiseks.”

Lausmaa sõnul valis Zimakov prokuratuuriga kokkuleppe, sest tahtis uut lehekülge pöörata. “Ta oli juba aru saanud, et selline elu ja äritegemine ei ole osa tema elust ning on vaja sellega kiire lõpp teha, et oma eluga edasi minna,” lausub Lausmaa ja lisab, et Zimakov töötab nüüd taas “tehnilisi oskusi nõudval” alal.

Norra pank hüvitab oma kliendile kahju ning Eesti riigilt raha tagasi ei küsi. Mis saab Eestisse jõudnud 203 000 eurost? Summa läheb riigi tuludesse.