Üks igast kolmest surmast Euroopa Liidus aastal 2014 oleks pidanud olemata olema, arvestades teadmisi ja oskusi meditsiinis.

- Operatsioon. Foto: Jassu Hertsmann
Euroopa Liidus suri 2014. aastal 1,7 miljonit inimest, kes olid nooremad kui 75aastased. Nendest surmadest loetakse enneaegseks 560 000 ehk üle 33%, teatas
Eurostat.
Kõige rohkem oli liiga varaseid surmasid Rumeenias (47,6%), Lätis (47%) ja Leedus (45,3). Eesti jääb riikide võrdlustabelis kahjuks nukramasse poolde, pärast Leedut on Bulgaaria, Slovakkia, Horvaatia ja siis ongi käes Eesti koht umbes 42%ga.
Rahul võib olla Eurostati teatel olla skaala teise poole tulemustega: Prantsusmaa (24%), Taani (26,5%), Belgia (26,6%).
Eurostati järgi oleks need surmad olnud välditavad, see tähendab, et neid ei oleks juhtunud, kui inimene oleks saanud õigel ajal õiget arstiabi, sh oleks tehtud paremat ennetavat tööd. Kirjeldatud indikaator on üks, mille järgi hinnata, kuidas tervishoiusüsteem riigis toimib.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.