Riigileib on ikka magusam

Erasektoris oli keskmine brutopalk mullu 1136 eurot, avalikus sektoris aga 1172 eurot, ütles statistikaameti juhtivstatistik Kai Maasoo. Tõsi, avaliku sektori all lähevad lisaks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele arvesse ka riigifirmad, sealhulgas suur ja kõrgete palkadega Eesti Energia.

Kõrgelt makstud IT ja finants

Kogu Eestis oli keskmine palk mullu 1146 eurot. Maasoo märkis pressikonverentsil, et kui varasemalt on palgakasv püsinud stabiilsena 6% kandis, siis mullu tõus kiirenes ning ulatus 7,6%ni.

Praegu on palk kõige kõrgem jätkuvalt infos ja sides – esimeses kvartalis teeniti seal keskmiselt 2004 eurot kuus, mida oli koguni 9% rohkem kui mullu esimeses kvartalis. Teisele kohale jäi palga poolest finants- ja kindlustussektor, kus keskmine tasu oli 1917 eurot. Tõsi, seal palgad mulluse tasemega võrreldes sisuliselt ei muutunud.

Tõus on märgatav ka kõige madalamalt tasustatud valdkondades. Majutuses ja toitlustuses oli palk esimeses kvartalis 767 eurot ehk 7% enam kui aasta varem. Kõige madalama tasuga valdkonna üldnimetaja on "muud teenindavad tegevused" – seal saadi tasu 640 eurot, mida oli koguni 16,2% rohkem kui aasta varem.

Selle taga on peaasjalikult see, et miinimumpalk tõusis 430 eurolt 470 eurole, selgitas juhtivstatistik Maasoo – töötasu alammäära kergitamisel on mõju mõistagi suurim sellistes sektorites, kus miinimumpalka makstaksegi.

Mida aeg edasi, seda suuremaks alampalk suhteliselt läheb. Kui näiteks 2000. aastal moodustas miinimum keskmisest tasust 29% ehk selgelt alla kolmandiku, siis 2005. aastas oli näitaja juba 33% juures. Eelmisel aastal oli miinimumpalk keskmisest 38%.

Keskmine palk on suurim Harju- ja Tartumaal. Madalaim oli töötasu mullu  Põlvamaal, kus keskmiselt maksti 864 eurot. Vaid veidi rohkem ehk 880 eurot oli palk Saaremaal, õige pisut rohkem ehk kokku 884 maksti mullu Jõgevamaal. Tasu tõusis siiski kõikides maakondades.

Vabu kohti vähem kui buumi ajal

Vabade ametikohtade määr ehk suhe kõikidesse ametikohtadesse on kõikidel tegevusaladel kokku umbes 2%. Vabade kohtade arv on kriisist taastumise järel üha ülespoole liikunud, ehkki üsna aeglaselt. Ehkki see näitaja on kaheksa aasta suurim, jääb see ikkagi alla majanduskriisi eelsele ajale.

Iga neljas vaba töökoht on avalikus sektoris, märkis Maasoo. Sektorite arvestuses on vabade ametikohtade määr suurim haldus- ja abitegevuses ning majutuses ja toitlustuses, väikseim aga mäetööstuses ning vee, kanalisatsiooni ja jäätmete valdkonnas.

Juhtivstatistik lükkas ümber müüdi, justkui olekski kõige rohkem täitmata töökohti seal, kus palk on kõige madalam. Mingil määral vastab see tõele, ent teisest küljest jällegi üldse mitte.

Kokku 19 tegevusvaldkonna seas oli esimeses kvartalis kõige kõrgema keskmise palgaga info ja side vabade ametikohtade poolest viiendal kohal – täitmata oli ligi 500 kohta –, kannul oli ligi 250 kohaga samuti kõrgepalgaline finants- ja kindlustussektor. Pigem kõrge palgaga mäetööstuses on samas vabu kohti väga vähe.

Maailmas vähem kaubandust ja rohkem võlga

Mullu kahanes maailmas kaubavahetus ja riigivõlg, ent Eesti positsioon on jätkuvalt hea.

Eelmist aastat iseloomustab majanduses muutlikkus, võttis pressikonverentsil asja kokku statistikaameti vanemanalüütik Robert Müürsepp. Arenenud maailm kiskus pigem allapoole, ehkki aasta lõpp oli piirkonniti erinev.

Rahvusvaheline kaubavahetus langes mullu 0,7 triljoni dollari võrra. "See võib olla ohu märk," tõdes analüütik. Lisaks kasvas töötus 7,6 protsendilt 8,6 protsendile. Tõuseb ka riigivõlg – kõik maailma rahvad kokku on võlgu 60,3% maailma SKPst.

Eesti positsioon on üldiselt hea, märkis Müürsepp. Näiteks meie SKP elaniku kohta oli mullu 74% Euroopa Liidu keskmisest. Ehkki jääme kaugele maha näiteks Saksamaast, kus näitaja oli 123%, on asi üha paremaks läinud: veel 2010. aastal oli näitaja vaid 65%. Läti on praegu sel tasemel, kus meie olime 2010. aastal.

Kui ülemaailmne trend oli mullu, et kaubavahetus väheneb, siis Eestis jätkas see kasvu. Nii imporditi kui ka eksporditi enim elektrimasinaid ja -seadmeid, kus suurim tegija on Ericsson. Samas andsid ekspordist tugeva osa ka puittooted.

Investeeringud olid pikka aega languses, ent on nüüd pööranud tõusule. Enim investeeriti transpordimasinatesse, aga ka tarkvarasse, andmebaasidesse ja muusse teadmusmajandusele omasesse.

Kui varasematel aastatel vedas majandust eratarbimine, siis esimeses kvartalis hakkas tugevalt kasvama töötleva tööstuse lisandväärtus ning majanduskasvu põhi on muutunud laiemaks. Mõistagi panustab endiselt ka kaubandus, aga selle osakaal kasvus on vähenenud.