Rootsi suhtub Hyperloopi jahedamalt kui Soome

Aastapäevad tagasi käis grupp Hyperloopi entusiaste eesotsas insenerkonsultatsioonifirmaga Ramböll, Ahvenamaa ettevõttega FS Links, advokaadibürooga Setterwalls ja rea väliskonsultantidega koos USA firmaga Hyperloop One välja idee ehitada Hyperloop Helsingi ja Stockholmi vahele. See tähendaks transporti vaakumtorus liikuvates kapslites, kus kiirus võib ulatuda enam kui 1000 kilomeetrile tunnis.

Leht kirjutab, et Hyperloop One on Rootsi valitsuse ja kommuunide ametnikega kõnelusi pidanud, et veenda neid Hyperloopi eelistes ülikiire rongiühenduse asemel. Marten Fröjdö, kes on üks initsiatiivi algatajatest ja projektijuht firmas FS Links, ütles lehele, et mõned osapooled on jõudnud äratundmisele ja möönnud, et ülikiire rong läheks väga kalliks ja peatusi poleks piisavalt, kuna muidu kaotataks kiiruses.

Stockholmi ja Helsingi vahelise Hyperloopi maksumus on hinnatud 180 miljardile Rootsi kroonile, Stockholmi ja Malmöt ning Göteborgi ühendava ülikiire rongliikluse maksumuseks rehkendab Rootsi transpordiministeerium 230 miljardit krooni. Fröjdö osutab, et sellesse numbrisse pole sisse rehkendatud ei vajalikke ühendusi põhiraudteelt linnadesse, jaamade ehitust ega ronge.

Hyperloop One globaalne arendusjuht Alan James kinnitab lehele, et majanduslik võit oleks uudse tehnoloogiaga ülikiire rongiliiklusega võrreldes 3-4 korda suurem. Selline transpordiliik võiks isegi leevendada Stockholmi elamispindade põuda, andes inimestele suurema vabaduse valida, kus nad elavad ja töötavad. Riik saab nii infrastruktuuri pealt kokku hoida.

Rootsi infrastruktuuriminster Anna Johansson kommenteeris, et uus tehnoloogia on põnev ja kulude kalkulatsioonid huvitavad. Kindlasti jälgitakse, kuidas edenevad testimised, kuid pigem näeb minister seda kui alles teoreetilist võimalust ja tulevikutehnoloogiat. Praegu jätkub töö ülikiire rongiühenduse välja ehitamiseks Rootsi suurlinnade vahel. Samuti arendatakse välja regionaalset rongivõrku. Hyperloop võib kunagi tulevikus olemasolevat süsteemi täiendada.

Hyperloopi idee ümber Põhjalas koondunud grupi põhiaur läheb praegu uurimis- ja arenduskeskuse väljaehitamisele Soomes Salos. Fröjdö sõnul on plaanis rajada testimisrada ja seejärel kommertsühendus Turusse. Sügisest hakatakse inimesi juurde palkama. Testimisrada tahetakse valmis saada 2019. aastaks ja alustada tehnoloogia katsetamist 2020 aastal. Luba reisijate veoks testrajal loodetakse saada 2021. aastaks.