Ettevõtjate hinnangul püsib ka pärast Läti plaanitavaid aktsiisitõuse erinevus kahe riigi aktsiiside vahel suur.
- Eesti klient võib alkoholiriiuli ees tihti mõelda, et kas Lätis pole mitte odavam. Foto: Erik Prozes
Valkas ja Iklas SuperAlkot pidava SIA Aldar Latvia juhatuse liige Lauri Uibo on nimetanud Lätit keset Baltikumi tekkivaks paradiisisaareks. Kui Eesti poodidest Eesti klient lahkus, siis Läti poodidesse tahavad lisaks eestlastele oma toodangut müügile ka hankijad ja tootjad Leedust, Ungarist ning mujalt Euroopast, kus on samuti aktsiis tõusnud. Nende suure surve tõttu lähevad neil pakkumised järjest paremaks.
Nüüd on aga ka Läti valitsus otsustanud aasta pärast oma aktsiise tõsta. Sellest hoolimata Uibo paradiisisaare võrdlusest ei tagane, sest Eesti ja Läti aktsiide vahe püsib. „Aktsiisierinevus jääb ju tegelikult ikkagi suur, sest ega Eesti ju ka ei peatu siin. Vähemalt ma ei näe küll sellist mõtet meie valitsuse peas,“ ütles ta Läti maksumuudatuste peale.
Ka Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms märkis, et arvestada tuleb aktsiiside võrdlusbaaside suurt erinevust ja Eestis ees ootavat täiendavat maksutõusu uuel aastal. „Seetõttu ka Läti planeeritava aktsiisitõusu järel järgmise aasta suvel jääb aktsiiside erinevus lõunanaabritega 3,3-kordseks,“ rääkis ta ja lisas, et praegu on meie õlleaktsiiside vahe 3,4 korda ja sellest tulenev jaehindade erinevus tarbijate jaoks on 2–2,5 korda.
170 miljonit läheb kaotsi
Aktsiiside püsiva suure erinevuse tõttu näevad Uibo ja Härms, et piirikaubandus jätkab kasvu. Härms ütles, et seetõttu tuleb arvestada ka Eesti koduturu müügi tuntava kahanemise ja sellest tulenevalt maksutulude drastilise kahanemisega. „Kurvastab, et kui mujal Euroopas on see tee läbi käidud ja ka õppetunnid saadud, siis meil käib eksperimenteerimine kohaliku tootjaga. Näiteks Taanis, kus aktsiisitõusu järel tekkis tohutu piirikaubandus Saksamaaga, otsustas valitsus kodumaiste tootjate ja kauplejate kaitseks aktsiisi taas langetada,“ lisas ta.
Härmsi hinnangul kaotab Eesti riik maksude näol järgmisel aastal 170 miljonit eurot. Seetõttu usub ta, et valitsus mõistab peagi, et aktsiise tasuks alandada.
Lauri Uibo tõdes, et äri on atraktiivsem teha praegu Lätis ning neil on seal ka laienemisplaanid. „Me oleme siia ehitanud uued ärihooned ja kauplused, oleme siia investeerinud ja me tegime seda ikkagi selles nägemuses, et me jääme siia.“
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.