Sisepõlemismootor niipea punasesse nimekirja ei satu

Ühendkuningriik andis eile teada, et keelab alates 2040. aastast uute bensiini- ja diiselautode müügi, kuna sisepõlemismootorid toovad kaasa kümneid tuhandeid surmajuhtumeid. Prantsusmaa teatas juba varem, et keelab samuti 2040. aastast vaid diislikütuse või bensiiniga sõitvad masinad. Brittide plaan on aga ambitsioonikam, kuna hõlmab ka hübriidautosid.

Eesti autode müügi- ja ja teenindusettevõtete liidu AMTEL tegevjuht Arno Sillat ütles, et iseenesest on suurriikide kurss õige – sisepõlemismootoril on sadu kuluvaid osi ja masin saastab keskkonda, samas kui elektrimootoril on viis liikuvat osa, need kuluvad väga vähe, autode kokkupanek on lihtne, remonti need põhimõtteliselt ei vaja ja kasutuskohas saastet ei teki.

Paraku pole elektriautodel praegu tegevusraadiust. „Me ei tea, missugused energiakandjad 2040. aastal on: kas on vesinikmootorid, kaasaegsed akud või on väike tuumareaktor,“ selgitas Sillat, kui raske on tulevikutehnoloogiat ette näha.

Niisiis on Ühendkuningriik ja Prantsusmaa lihtsalt paika pannud visiooni, et 23 aasta pärast tuleb asi keelata. Sisuliselt näidatakse suunda – poleks mõeldav, et ühiskonda nii palju mõjutav asi nagu sisepõlemismootor päevapealt ära keelatakse.

Muret teevad miljonid töökohad

Sillat ütles, et Euroopas tegutseb autotööstuses 12 miljonit inimest. "Käigukastide ja mootoritega tegeleb neist umbes 40%. Kere panevad kokku robotid, aga mootorite ja käigukastide juures tuleb käsitööd teha,“ selgitas Sillat. Kuna elektriautodel selliseid osi ei ole, tähendaks see, et 3-4 miljonile inimesele tuleb ka töökohad leida.

Kas ka Eestis peaks diisel- ja bensiiniautod keelama? Sillati sõnul on meil praegu auto keskmine vanus 14 aastat, samas kui arenenud Euroopas on sõidukil aastaid kuus-seitse. Vanu autosid on eriti palju maapiirkondades, kus töötasu on väiksem, ent autot on tööl käimiseks ja elamiseks vaja. Kui raha juurde ei tule, siis uut autot ei osteta.

„Eestis me ilmselt remondime neid käigukaste ja mootoreid veel tükk aega,“ tõdes AMTELi tegevjuht. Ka mujal Euroopas võtab üleminek aega. Kui müük 2040. aastal keelata, hakkab sisepõlemismootoriga sõiduautosid reaalselt vähemaks jääma alles kuskil sajandi keskel.

Ajakirjanik ja autoentusiast Anvar Samost kirjutas Twitteris, et plaan midagi 23 aasta pärast ära keelata tuletab meelde plaanimajandust ja sihti 1980. aastaks kommunismi jõuda.

"NLKP 25. kongress otsustas, et aastal 2000 toodetakse Nõukogude Liidus 100 000 videomakki," ironiseeris vastuseks endine peaminister ja praegune Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts, kes sotsiaalmeedias üsna harva sõna võtab.

Analüüsid ootavad ees

Riigiasutused jäävad keelu suhtes pigem skeptiliseks. Majandusministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ütles siiski, et lähiajal käivitub arutelu selle üle, missugune peaks olema transpordi arengukava 2021. aastast edasi. Selle arutelu käigus tuleb jutuks ka sisepõlemismootor.

Gailan tõdes, et transpordisektorist tuleb sisepõlemismootorite tõttu märkimisväärne osa õhusaastest kogu Euroopas, sealhulgas Eestis. Gailan kinnitas, et otsib koostöös keskkonnaministeeriumiga "efektiivseid poliitikameetmeid", mis aitaks täita Euroopa 2030. aastaks võetud saaste-eesmärke.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt nentis, et Eesti transpordisektor saaks olla kliima- ja puhta õhu sõbralikum. Ta lisas, et uuendada saab sõidukiparki, võtta kasutusele puhtamaid kütuseid ja muuta liikluse üldist korraldust. Praegu on ministeeriumis pooleli uuring, millega selgitatakse välja, kuidas oleks võimalik muudatusi teha ja mis see maksma läheks.

Eesti on tarbija

Majandusministeeriumi osakonnajuhataja Gailan möönis, et kindlasti tuleb Eestil arvestada teiste riikide poliitikaga, sealhulgas Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa plaanidega, ent rõhutas, et asja tuleb näha laiemalt kui vaid elektriautode küsimus.

„Eesmärk saab olla keskkonnasõbralikum transpordisektor, autopark. Sinna kuuluvad erinevatel kütuseliikidel toimivad sõidukid,“ märkis Gailan. Rolli mängib ka Euroopa Liidu toetuspoliitika alates 2021. aastast – see võib kiirendada keskkonnasõbralike, sh elektriliste või hübriidsõidukite laialdast kasutuselevõttu.

Ka keskkonnaministeeriumi asekantsler Münt tõdes, et teiste riikide, eriti hiidude poliitika mõjutab kindlasti Eestit. Siiski pole Eestis tema sõnul üldiselt õhusaastega selliseid probleeme nagu Londonis või Pariisis. Ka välisõhu kvaliteeti seiratakse meil pidevalt. „Seetõttu ei ole meil bensiini- või diiselautode keelustamine arutluse all olnud,“ ütles asekantsler.

Nii autosektori kui ka ministeeriumite esindajad rõhutasid, et Eestis oma autotööstust pole, mistõttu oleme vaid tarbija. „Sellises positsioonis on üsna keeruline suunata autotööstuse arengut ja masinapargi väljavahetamist, kuid kindlasti saame ka meie positiivsetest arengutest mõjutatud,“ rääkis Münt.