Ehitusettevõtjad proovivad õnne välismaal

Kui eelmise aasta esimeses kvartalis tehti ehitustöid välisriikides 36,6 miljoni euro eest, siis selle aasta esimeses kvartalis tehti neid oluliselt rohkem – 55 miljoni euro eest. Ehitus Eestis aga vähenes – aasta esimeses kvartalis ehitati kodumaal 41,5 miljoni euro eest vähem kui möödunud aastal samal ajal.

Sel aastal aga loodetakse ehitusmahtu taas kasvatada. Suurem võimalus selleks näib olevat välismaal, kuigi kõige kergem töö see pole.

Välisturgudel käib kõva võitlus

Maru Ehituse tütarettevõtete ja ekspordi juht Peeter Nõlvak sõnas, et kuigi ka nende välisturgude maht kasvab, ei tähenda see veel, et teisel pool piiri läheb müük libedamalt kui koduturul. Vastupidi, pigem on just keerulisem, tõdes Nõlvak. Nimelt on igas riigis oma nõuded ja võõrsilt tulijaid kontrollitakse oluliselt rohkem kui kohalikke. „Läbi sõrmede kuskil ei vaadata,“ ütles Nõlvak.

Samuti tuleb eksportival ehitusettevõttel tema sõnul tunnustada kõiki töömehi ja juhte, kes on nõus kodust eemale välisriiki tööle minema. Kuigi välisturgude ehitustööde marginaalid on Nõlvaku sõnul palju suuremad kui Eestis, on ka konkurents mujal suurem. „Tuleb kõvasti võidelda,“ ütles ta.

Maru Ehitus tegutseb peamiselt Soomes, aga ka Rootsis. Kuna mõlema riigi majandus kasvab, siis mõjutab see ka Eestit palju. „On näha, et ehituseksport kasvab. See aga tähendab, et ekspordi tegemine on usalduse võitmine,“ rääkis Nõlvak. „Tuleb aastaid vaeva näha selleks, et sind hakataks usaldama ja kohalikega võrdväärsena vaatama,“ lisas ta. Enamik Eesti ehitusettevõtteid on tema sõnul Soomes alltöövõtjad, kuid nii nagu paljud teisedki, loodab Maru Ehitus ühel päeval Soomes ka peatöövõtjaks saada.

Kuigi Maru Ehitusel ehitustööde osakaal Soomes ja Rootsis kasvab, ettevõte Nõlvaku sõnul praegu mujale ei vaata. „Oleme uurinud küll Norra turu kohta, kuid meil on Soomes-Rootsis tegemist küll. Ei ole mõtet end veel rohkemate turgude vahel killustada,“ selgitas ta.

Maru Ehituse ekspordi osakaal kogukäibest on olnud mitu aastat 25%. Selle aasta prognoos näeb aga ette, et osakaal tõuseb 30%ni. Müügitulu ise kasvas ettevõttel mullu 56%.

Hinnad liiga madalad

TREV-2 Grupp ASi juhatuse liige Sven Pertens märkis, et viimastel aastatel on küll ehitusmaht Eestis langenud, kuid sel aastal on tunda märgatavat kasvu. „Tallinna linn on kraanasid täis ja midagi toimub,“ ütles ta. Samuti viiakse ellu mitut suurt infrastruktuuri projekti. „Ehitusturg on sisenenud langusele järgnevasse faasi, mis teeb kõiki ärevaks,“ ütles Pertens. Ärevaks teeb see sellepärast, et erinevalt mahu kasvust on ehitushinnad samaks jäänud. „Turul olijatele tekitab see ebakindlust,“ sõnas Pertens.

Hinnaseisak pole aga jätkusuutlik, mistõttu usub Pertens, et varsti peavad ka hinnad tõusma. „Kui hinnatase ei muutu, hakatakse kvaliteedi pealt kokku hoidma. Mõni ettevõte läheks pankrotti,“ rääkis ta. Hinnatõus ei saa tulemata jääda ka seetõttu, et kvalifitseeritud tööjõu leidmine on üha süvenev probleem. „Kui tööjõud maksab palju, siis lähevad tööd ka ettevõttele kallimaks. Üks hetk lähevad siis ka hinnad kõrgemaks,“ selgitas Pertens.

Ta lisas, et nii nagu Eestis, on märgata elavnemist ka välisturgudel. TREV-2 müüb välisturgudele vähe ja tegutseb peamiselt Eestis.

Turud on kirjud

ASi Merko Ehitus juhatuse esimehe Andres Trinki sõnul on viimastel aastatel Eesti ehitusturu kasvumootoriks eelkõige Tallinna ja Tartu korteriturg, aga ka ärikinnisvara arendusprojektid ja hoonete riigihanked. Lähiaastatel peaks suurenema ka teedeehitus.

Trink märkis, et Eesti peamised eksporditurud Soome, Rootsi ja Norra on suhteliselt heas seisus ja hulk Eesti alltöövõtjaid ja materjalitootjaid on suunanud oma tegevuse sinna. Ka peatöövõtjad on üha enam hakanud välisturgudel tegutsema. Kuna aga ehitusturg on väga hinnakeskne, saavad konkurentsieelise need, kes suudavad objekti odavamalt valmis ehitada.

Trink lisas, et Merko tegutseb aktiivselt kõigis kolmes Balti riigis ehituse peatöövõtjana. Samuti arendab ta Balti riikides kinnisvara ja teeb Norras üldehitust. „Hea meel on sellest, et kõigil meie koduturgudel nägime esimeses kvartalis ärimahu kasvu. Töötame selle nimel, et trend tänavu jätkuks,“ ütles ta.

Pilt turgudel on Trinki sõnul üsna kirju. Näiteks ootavad nad Riias, et korterituru nõudlus jõuaks kiiremini Tallinna ja Vilniuse tasemele. Norras seevastu on viimasel paaril kuul eluasemeturul hinnad langenud ja ilmselt stabiliseerumine jätkub. Leedus ootab Merko turule rohkem riigihankeid. „Eestis ilmselt uute ärikinnisvaraobjektide lisandumine mõneks ajaks vaibub ja tegevusmaht kasvab infrastruktuuri poolel. Siinsel korteriturul näeme kasvu aeglustumist, ent samas nõudluse püsimist hea elukeskkonna järele,“ ütles ta.