Saneerimisel toidutootja UVIC aktsiad lähevad uue kuu alguses enampakkumisele. Firma omaniku Aleksandr Musarovi sõnul tuntakse UVICu vastu juba huvi.
- Aleksandr Musarov lihatööstuse tootmises Jüris. Foto: Andras Kralla
„Otsin partnerit, kes minuga koos töötaks,“ kommenteeris omal ajal Venemaalt Eestisse äri ajama tulnud, kuid nüüd raskustesse sattunud Musarov. Kui suurest osast aktsiatest on ta valmis loobuma, selgub tema sõnul läbirääkimiste käigus.
Musarovi kinnitusel on juba praegu huvitundjaid, kuid täpsemaks ta ei läinud. Samas märkis Musarov, et saneerimisprotsessi keerulisim osa puudutab läbirääkimisi pangaga. Hiljuti kirjutas Äripäev, et pank ongi UVICu suurim võlausaldaja. „Üldiselt on suhtlus konstruktiivne,“ lisas Musarov nüüd. „Ettevõte töötab, toodang läheb välja. Kui saneerimine õnnestub, töötame edasi ja mingeid probleeme ei näe.“
Kopsakas võlg riigile
Miljoni euroni ulatuva maksuvõlaga toidutootja UVICu omanik Musarov nentis juunikuus Äripäevale, et firmal on mitmeid muresid. UVICule andis põntsu Venemaa osaliselt kehtestatud impordikeeld toiduainetele. „See on üks probleemidest, mis ei ole meile just abiks olnud,“ kommenteeris Musarov ja lisas, maksuametiga on nad teinud maksegraafiku. Saneerimisavalduse esitas UVIC kohtule ise.
UVICu saneerimisnõustaja, büroo Turnstone vandeadvokaat Tambet Mullari, keda seekord ei õnnestunud tabada, on varem Äripäevale rääkinud, et on UVICu majandusseisu põhjalikult süvenenud.
Ettevõtte pinnale aitamise määrab Mullari sõnul, milliseks kujuneb rahavoog võlgade tasumiseks. „Tundub, et see võib olla realistlik,“ lausus ta juunis. Tõdemusele, et saneerimised enamasti ei õnnestu, kostis Mullari, et seekord võib minna teisiti. „Katsuks siin pretsedenti luua.“
Võlad saladuses
Mullari polnud nõus avaldama ei võlausaldajate arvu ega koguvõla suurust, ütles vaid, et kuigi 1993. aastal asutatud UVIC võlgneb riigile veidi üle miljoni euro, ei ole maksu- ja tolliamet kõige suurem võlausaldaja. Kopsakama summa on firma võlgu pangale.
Läinud majandusaasta aruannet ei ole UVIC siiani esitanud. Aastal 2015 teenis ettevõte müügitulu 12,1 miljonit eurot, kasum jäi 1,3 miljoni euro juurde.
Kontsern investeeris 2015. aastal põhivarasse 1,17 miljonit eurot, suurimaks investeeringuks aruandeaastal oli uue laohoone ehitamine. 2016. aastal oli ettevõttel plaanis investeerida tootmisvõimsuste optimaalsema kasutuse tagamiseks. Kontserni põhiturud on Eesti, Läti ja Leedu.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.