Üllatus: majanduskasv kuue aasta kiireim

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,3% ja 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 5,2%.

Tänases Äripäeva kaaneloos ennustasid analüütikud, et kogu maailmas leviva majanduskasvu toel tegi teises kvartalis ägeda kasvu ka Eesti, kuid nii suurt kasvu ei ennustanud siiski keegi.

Majandusteadlane Urmas Varblane optimistlik. „Kui vaadata seda, mis on toimunud töötleva tööstuse kasvunumbritega, kui vaadata ekspordinumbreid ja ehituse numbreid, siis ma arvan, et see number tuleb päris äge. Ma pakun, et see võib olla isegi seal viie juures kuskil,“ rääkis ta ja lisas, et aastakasv tuleb ilmselt siiski tagasihoidlikum.

Seevastu Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm oli ettevaatlikum ja ennustas, et kui Eestis oli SKP aastakasv esimeses kvartalis üle nelja protsendi, siis teises kvartalis ootab tema mõnevõrra mõõdukamat kasvutempot. „Aga me oleme näinud, et kasv tuleb teises kvartalis laiemalt baasilt. Rõõmusõnum on lisaks tööstusele võib-olla ehitussektor, mis teises kvartalis koos paraneva eratarbimisega hoiab kasvu väga kõrgel. Kõik hoovad lubavad head kasvu,“ selgitas ta.

Ka suuremas plaanis on olukord eriline. OECD andmetel on maailma suurimad majandused saavutanud esimest korda viimase kümne aasta jooksul üksmeelse kasvu, mida võib lugeda üsna haruldaseks. Teises kvartalis kiirenes OECD riikide SKP aastakasv 2,4 protsendini, esimeses kvartalis jäi tõus 2,1 protsendi juurde. G7 riikide seas kasvasid enim Saksamaa, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid 2,1 protsendiga, Itaalia jäi 1,5 protsendiga kõige aeglasemaks kasvajaks. Homme selgub, mil määral sai hoogsast kasvust osa Eesti.

Majandusteadlane Urmas Varblane tõdes, et pikka aega oli mure vastupidine, kui majanduskasv kogu aeg aeglustus. „Mina küll ei julge öelda, et see majanduskasv, mis praegu on pööranud paremaks, nüüd jääbki,“ rääkis ta ja märkis, et majanduskasvu taastumise taga on oluline osa keskpankade suurtel jõupingutustel, et ettevõtted saaksid odavalt laenu. „Samal ajal pikaajaline tegur, mis maailma majanduskasvu tagasi hakkab hoidma, on elanikkonna vananemine. See ei kao kuhugi,“ ütles Varblane veel ja nentis, et tema üleliia optimistlik ei ole.

Samas lisas Varblane, et Eesti seisukohalt on olukord selles mõttes hea, et väikese riigina oleme maailmaturul selgelt hinnavõtjad ja need, kes saavad maailmakaubanduse edenemisest igatpidi kasu. Ta imestas, et üle maailma levinud majanduskasv toimus hoolimata Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi väljaütlemistest, kus ta nõudis kaubandusvabaduste piiramist ja seadis küsimärgi alla Maailma Kaubandusorganisatsiooni.

Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm ütles, et Eesti väliskeskkond on kahtlemata väga heas seisus, sest varasemast on märksa rohkem riike kasvutrajektooril ja kogu maailma majanduse riikide kasv on rohkem sünkroonis. Palmi hinnangul moodustavad kasvukompoti kõrge tööhõive, mis omakorda soodustab eratarbimist, kasvu rohkem panustav riikide fiskaalpoliitika ja globaalse kaubanduse elavnemine koos tõusnud toorainehindadega. Siiski leidis ka Palm, et tänavune suur kasv võtab edaspidi veidi hoogu maha. „Enamikul riikidel jääb kasvukiirus see aasta kõrgemaks ja järgmistel aastatel hakkab lähenemine pikaajalisele kasvule. See trend algab järgmisel aastal.“

Loe pikemalt artiklist „Majanduskasv tuleb äge“.

 

Kasvumootoriks ehitus

SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses.

Enim pidurdas majanduskasvu lisandväärtuse langus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust. Kuigi jooksevhindades ühegi tegevusala lisandväärtus ei langenud, panustasid reaalväärtuses SKP-sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse panus SKP-sse oli positiivne. Valdavalt tuli töötleva tööstuse positiivne mõju metalltoodete, toidu ja joogi ning mujal klassifitseerimata masinate tootmise lisandväärtuse kasvust. Peamine töötleva tööstuse kasvu pidurdaja oli mineraalsete toodete ja elektroonikatoodete tootmine.

Hinnamõjusid arvesse võttes kasvas kaupade ja teenuste eksport II kvartalis 1,3%. Sarnaselt ekspordile aeglustus ka kaupade ja teenuste impordi kasv, mis oli 2,2%. Eksporti mõjutas positiivselt peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordi kasvule aitas enim kaasa mitmesuguste transpordivahendite sissevedu. Väliskaubanduse suurimaks negatiivseks mõjutajaks oli arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed.

Netoeksport ulatus II kvartalis ligikaudu 200 miljoni euroni, mis moodustab 3,4% SKP-st.

Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv II kvartalis oluliselt ei muutunud, kasvas reaalne tootlikkus nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta lähedases tempos SKP-le. Tööjõukulude kasv kiirenes 9%-ni. Kuigi nominaalse tööjõu ühikukulu kasv jäi SKP-le alla, jõudis see 3,7%-ni.

Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal 3,1%. Sisenõudluse kasvu eestvedaja oli kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas II kvartalis reaalväärtuses 18,2%. Enim mõjutasid kasvu mittefinantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 2,0%. Olulist positiivset mõju avaldasid kulutused transpordile, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning majutusele. Peamine negatiivne mõjutaja olid kulutuste vähenemine alkoholile ja tubakale.