Eesti ettevõtete kasumid kasvasid aastaga 22 protsendi võrra, seega ei tohiks ettevõtjatel olla raske nõustuda alampalga tõstmisega, teatas majandus- ja taristuminister Kadri Simson.
- Keskerakonna juhatuse liikmed Jüri Ratas (esimees), Kadri Simson (aseesimees) ja Enn Eesmaa erakonna kongressil. Foto: Andres Haabu
Simson ütles pressiteate vahendusel, et alampalk on viimastel aastatel stabiilselt tõusnud, jõudes 470 euroni. "Paraku on minuni jõudnud kuuldused, et järgmise aasta alguses toimuva tulumaksuvaba miinimumi tõstmise tõttu 500 euroni on tööandjad seisukohal, et alampalka ei peaks järgmisel aastal tõstma. Olen selgelt seesuguse arvamuse vastu ja kutsun tööandjaid üles ametiühingutega koostööd tegema ning alampalka kasvatama,“ teatas majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "On tähtis, et selle reformi efekt jõuaks ka töötajateni, mitte ei jääks tööandjate ettekäändeks palkade külmutamisel.“
Kasumid ju kasvavad
Simsoni sõnul ei kinnita statistika väidet, et Eesti ettevõtlussektoril on raske alampalka tõsta. "Käesoleva aasta teises kvartalis kasvas ettevõtlussektori kogukasum 827 miljoni euroni, mis on 22 protsendi võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Seetõttu pean oluliseks, et ka sel sügisel sünniks kokkulepe alampalga tõstmiseks järgmisel kahel aastal,“ lõpetas Kadri Simson.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teatas, et edastas täna tööandjate keskliidu esimehele Toomas Tamsarile üleskutse jõuda ametiühingute keskliiduga kokkuleppele ning tõsta miinimumpalka ka järgnevatel aastatel. Ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit alustasid augusti alguses läbirääkimisi järgmise kahe aasta alampalga määrade asjus, kuid seni pole läbirääkimised tulemusi andnud ning nendega jätkatakse septembris. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teatas, et peab vajalikuks, et osapooled jõuaksid peagi kokkuleppele ning kutsus tööandjaid üles miinimumpalka tõstma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.