Klick ootab ostjat

Armin Kõomägi vastas, et ta ei kommenteeri selliseid asju mitte kunagi. Indrek Prantsu ja Sven Mansbergi Äripäeval eile tabada ei õnnestunud.

Klicki juhatuse liige Marko Kalve vihjas, et müümine on jutuks olnud, aga ei kinnitanud ega lükanud ümber väidet, et praegu on ostjat hakatud otsima. “Selles suunas on viimastel aastatel olnud meil arutlusel mitu varianti. Praegu ei ole aga midagi kindlat võimalik öelda, millised nendest plaanidest teoks saavad,” rääkis Kalve.

Euronicsi juht Jaan Koppel meenutas, et Kõomägi, Prants ja Mansberg on varem firmasid üles töötanud ja siis ühel hetkel neist välja astunud. “Nende ärimudel ongi selline, et kuhugimaani viiakse asjad üles ja siis üritatakse müüa,” nentis Koppel.

Koppeli sõnul vaatavad Klicki omanikud võib-olla, et on mõistlik see raha kuhugi mujale paigutada. “Kuna elektroonikaäris jaekaubandus ei kasva, kasvab interneti pool. See on kindlasti põhjuseks. Igal ärimehel on oma loogikad ja arusaamad ja visioonid.”

Arvutite ja tarkvara jaemüüja Arvutitark juht Aleksandr Priidemann on kuulnud, et ettevõttel ei lähe kuigi hästi. “Vaadates neid numbreid... Ja partnerid ka ütlevad, et neil on kogu aeg ajalised probleemid. Aga müügi kohta ei tea kahjuks midagi,” sõnas ta.

Photopointi taga oleva ettevõtte Nordic Digital juht Urmas Kiisk rääkis, et Klick on nende hea koostööpartner ja ühtegi müügist aimu andvat signaali sealt poolt tulnud ei ole. “Võib-olla see on konfidentsiaalne, seda ma ei oska kommenteerida.”

Klicki möödunud majandusaasta langenud tulemuste kohta ütles Kiisk, et koostöö on neil praegu jätkuvalt sujunud ja ühtki muret tekitavat märki ei ole olnud.

Eelmine aasta viis kahjumisse

Vahepeal tõusuteel olnud Klicki kasumlikkus kukkus 2015. aastal, jõudes möödunud aastal poole miljoni euroga miinusesse. Kalve tõdes, et Eesti on väga väike turg ja siin on palju tegijad ning kõik võitlevad enda koha eest. Ta ütles, et kuigi nende internetipoe müük kasvab, on tunda kõige suuremat konkurentsi nii kohalikelt internetipoodidelt kui ka väljastpoolt. “See trend kindlasti jätkub.”

“Turuolukord vajab pidevat kohanemist ja oleme juba edukalt teinud ettevõttes mitmeid muutuseid,” jätkas Kalve ja märkis, et selle tulemusel on nende tänavused tulemused “tublisti paremad kui eelmisel aastal”.

Kalve sõnul arendavad nad oma veebipoodi kindlasti edasi, aga kogu müük lähiaastatel kindlasti veebi ei liigu. “Järgmisel aastal on plaanis sulgeda üks pood, aga see on jaekaubanduses täiesti tavaline tegevus,” rääkis ta ja lisas, et neil on praegu üle Eesti üle 20 poe ja nende fookus on füüsilistel poodidel. “Pikas perspektiivis on loomulikult võimalik, et mõni pood tuleb veel sulgeda, aga hetkel pole see aktuaalne.”

Lätlased ja leedukad muudavad konkurentsi pingeliseks

Jaan Koppel rääkis, et tugevat konkurentsi veebipoodidega tunnetavad nad iga päev. “Hindadele on selline surve, et vähe ei ole,” ütles Koppel. “Leedu ja Läti e-poodide surve on väga suur. Nende nimed on küll Kaup24, 1A, RDE ja sellised, aga nende päritolu on Leedu-Läti.”

Ka Priidemann tõdes, et Läti ja Leedu ketid pakuvad siin kaupa minimaalse marginaaliga. “Lihtne ei ole,” sõnas ta.

Urmas Kiisk ütles, et praegu on selles valdkonnas lisaks Lätile ja Leedule kogu maailm nende konkurent. “Photopoint on praegu veebikaubamaja. Me müüme väga laia valikut, järelikult kõik, kes valdkonnas tegutsevad, mingil moel on meie konkurendid.”

Veebilehe Hinnavaatlus juht Tanel Raud ütles, et kliendid võrdlevad üha rohkem hindu ja füüsilist salongi ei pea tingimata olema. Kui hinnavahe on kallimate toodete puhul mitusada eurot, tellitakse see usaldusväärsest e-poest, ja järjest rohkem välismaalt. “Eestis on ainult kolm või neli protsenti kogu jaekaubanduse käibest e-kaubandus, kui mujal maailmas on see pigem üle 10 protsendi. Nii et Eestis on suur tulevik e-kanalitel,” tõdes Raud.

 

Tuttav muster

Toona K-Arvutisalongina tuntud äri soetasid Armin Kõomägi, Indrek Prants ja Sven Mansberg juba 2006. aastal.

Digipoodide keti asutajad Veiko-Peeter Kargu, Lauri Liimand ja Marek Vaho müüsid keti maha umbes 100 miljoni krooniga*. Finantspartneriks oli Rootsi fond Askembla.

Mõni aasta hiljem muudeti nimi Klickiks ning katsuti agressiivselt laieneda nii siin kui ka välismaal. Äriga tuli palju vaeva näha. Kolm aastat tagasi otsustas Rootsi fond digipoest väljuda ning eestlased ostsid poe välja.

Kõomägi, Prants ja Mansberg on juba 1990ndate algusest koos tegutsenud tiim. Kolmik on koos töötanud Guido Sammelseljale kuulunud hulgifirmas Dunker.

Palgatöö asemel otsustasid nad 1993. aastal asutada enda firma Smarten, mis tegutseb praeguseni. Läbi aegade on pundis olnud teisigi ettevõtjaid, näiteks Guido Kundla ja Martin Petjärv.

Üheksakümnendate keskel ristusid nende teed taas Sammelseljaga. Ühiselt asutati odavpoodide kett Säästumarket. Vaid paar aastat hiljem müüdi kett soomlastele maha – Kesko ostis 2001. aastal äri 600 miljoni krooni* eest.

Koos Sammelseljaga osaleti ka Eesti Raudtee erastamisel. Läbi aegade on punt finants­investorina kaasa löönud ka Redgate Capitalis ning ajanud hoogsalt kinnisvaraäri. Praegu on nende kõige tuntumad ärid ehituspoodide kett Bauhof ja spordiklubide kett Myfitness. Ka nende äride viimased jupid on pärit Rootsi Askemblalt.

Prants ütles 2001. aasta kevadel toimunud pressikonverentsil, et poekett müüdi maha seetõttu, et selleks oli sobiv aeg. “Miks praegu Säästumarket müüakse, selleks konkreetset põhjust pole,” rääkis ta 16 aastat tagasi ja ütles, et see oli lihtsalt asjade loomulik käik. Nüüd võib aeg taas õige olla, et müüa veel üks äri, seekord Klicki kett.

*Ettevõtete müügihinnad olid ekslikult eurodes. Muudetud 14.09.2017.