Lennukalt startinud Soome idu lõpetab Eestis tegevuse

„Põhjused pole traagilised. Lühidalt öeldes – tegemist on ju idufirmaga, kasvufaasis tuleb vaadata, mis hetkel milliseid otsuseid teha. Meil on kindlasti Eesti turule naasmise plaan, küsimus on lihtsalt millal ja kuidas,“ kommenteeris ResQ Clubi Eesti juht Indrek Kaing.

Soomes üksnes mõne kuuga edu saavutanud idufirma ResQ Club laienes mullu augustis ka Eestisse, et aidata siinsetel restoranidel päästa muidu prügimäele minevat toitu.

"Igal turul, kus me tegutseme, tahame anda 100% kvaliteetset teenust ja kasutajamugavust, kuid sellisel tasemel ei suuda me paraku praegu Eestis tegutseda," ütles firma juhatusse kuuluv Sauli Böhm.

Lahkub vaid Eestist

ResQ Club peatab tegevuse vaid Eestis, plaanides teistel praegustel turgudel edasi tegutseda."See polnud lihtne otsus, aga lähtuvalt meie ressurssidest soovime praegu keskenduda suurematele turgudele, õppida sellest kogemusest, arendada toodet ja siis täie pühendumusega Eestisse tagasi tulla," sõnas Böhm.

Mobiiliäpina ja veebilehitsejas toimiva rakenduse tööpõhimõte seisneb selles, et kui restoranid vaatavad, tavaliselt pärastlõunal, et neil jääb toitu üle, siis pannakse need toidud ettevõtte platvormile nii-öelda üles.

Kasutaja näeb kaardilt, millised restoranid parasjagu üle jäänud toitu pakuvad ja kui palju. Roogade hinnad on tavahinnast 40-70% soodsamad, nende eest tasutakse äpi kaudu ja toidule peab ostja restorani ise järele minema. Kohapeal seda süüa ei saa, vaid tuleb kaasa võtta.

„Hoiame Eestit kindlasti oma tulevikuplaanides ning loodetavasti naaseme peagi juba veelgi parema teenusega. Alates 15. septembrist kanname kõikidele kasutajatele kasutamata jäänud ResQ krediidi tagasi samadele kontodele, kust meile ülekanne sooritati,“ kirjutas Kaing ResQ Clubi äpi kasutajatele saadetud teates.

Kasulik õppetund järgmiseks katseks

Böhm kinnitas, et aastase kogemuse põhjal näevad nad Eesti turul suurt potentsiaali ja tahavad siia kindlasti naasta ning siin toimetamist Soomest rohkem toetada. Ta avaldas lootust, et tulevad Eestisse tagasi järgmisel aastal, tänavu aasta lõpuni keskendutakse Soome, Rootsi ja Saksamaa turgudele.

"Me polnud veel väga paljudel turgudel tegutsenud, õppisime Eestist, kuidas teha paremini turu-uuringuid ja valida uusi turge ning saime aru, et uuele turule sisenedes peab olema valmis alati sellele täielikult pühenduma. Aga õppimine käib ikka töö käigus, saime siit väärtusliku õppetunni ja häid partnereid. Järgmine kord oleme turule sisenedes rohkem valmis," lausus Böhm.

Kogus kibekiiresti populaarsust

ResQ Club sai Soomes kiirelt populaarseks, kogudes pärast 2016. aasta algul tegevuse alustamist vaid nelja kuuga 17 000 klienti. Tänaseks on firma päästnud erinevates riikides kokku juba üle 300 000 portsjoni.

ResQ Clubi üks rajajajaid Alexander Lidgren on ise töötanud koka ja kohvikuomanikuna ning tema sõnul läheb toidukohtades raisku 10-25% toidust.

Konkurent süüdistab äriidee kopeerimises

Soomes tekkis hiljuti vaidlus alles katsetamise faasis oleva ning veel avalikustamata Lunchie Marketi ja ResQ Clubi vahel.

Lunchie Market süüdistas oma idee varastamises ResQ Clubi asutajat, kes oli Lunchie Marketi endine töötaja. Nimelt süüdistab ByteBuffeti juhatuse esimees Niko Vähäkuopus oma endist töötajat ja ResQ ühte asutajat Tuure Parkkineni äriidee kopeerimises.

Lisaks süüdistab Vähäkuopus Parkkineni, et see võttis ettevõttest lahkudes kaasa tema kliendid, kellega ta leidis kontakti juba siis, kui ta Lunchie arendamise juures töötas. Nii kliendid kui ka tarbijad ei saanud tema sõnul kahe platvormi erinevustest aru, kuivõrd Lunchie ei olnud oma toodet veel turule lasknud.

Parkkinen lõi teenuse, mille arendamise kallal ta varem Vähäkuopuse ettevõttes töötas. Parkkinen kuulus Vähäkuopuse ettevõttes Lunchie arendusmeeskonda, kuid seda vaid suulise töölepingu alusel. Lunchie jaoks muudabki olukorra keeruliseks see, et Parkkineniga ei sõlmitud allkirjastatud lepingut konkurentsikeelu kohta.

Parkkinen väitis, et tooted on erinevad, aga nentis ka, et ta oli saanud Lunchielt inspiratsiooni oma toote arendamiseks.

Lunchie tegi avalduse politseile Soome kriminaalseadustiku ärisaladuse ebaseaduslikku avaldamist kriminaliseeriva sätte alusel. Avaldus võeti menetlusse ning politsei hakkas ka väidetavat kuritegu uurima.

"Taolise olukorra tekkimisele aitas kaasa asjaolu, et äriideed kui sellist ei ole võimalik eelnevalt kaitsta. Ideed tuleb enne rakendada ning kaitsta saab alles rakenduse tulemusi. Seetõttu tuleb selles vaidluses analüüsida, kas toodet, mida pole veel olemas, saab üldse kopeerida või kasutada inspiratsiooniallikana," kommenteeris juhtumit Äripäeva IT-uudistele advokaat Katrin Sarap.

"Eestis reguleerib ärisaladuse õigustamatut avaldamist ja kasutamist karistusseadustiku § 377, mille järgi on karistatav isikule seoses töö- või ametiülesannetega teatavaks saanud ärisaladuse kasutamine ilma ettevõtte loata ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil," lisas ta.