Danske kaotas kaheksaks aastaks kontrolli Eesti haru üle

Nimelt jõudis sõltumatult konsultatsioonifirmalt Promontory Financial Groupilt tellitud algpõhjuste analüüs järeldusele, et siinse haru asjakorralduses olid tõsised puudujäägid ning nende tõttu ei suutnud pank perioodil 2007–2015 tõkestada Eesti haru kasutamist rahapesuks, teatas Danske Bank. Terve selle perioodi juhtis Danske Eesti haru Aivar Rehe.

Tõsiseid probleeme oli kolmes valdkonnas. Esiteks puudus Eesti harus Promontory hinnangul rahapesuvastase võitluse kultuur ning sellele keskendumine. Rahapesuoht polnud piisavalt fookuses ning tähelepanu ei pööratud piisavalt ka sellele, et kontrollisüsteemid ja pidev seire oleks paigas. Seetõttu ei õnnestunudki kohe kahtlast tegevust tuvastada.

Suuri vajakajäämisi oli ka Danske panga Eesti haru vastavushindamises ja riskijuhtimises. Taanis asuva keskkontori juhatus ja nõukogu tuginesid enda riskihinnangutes Eesti kohalikule sisekontrollile ehk vastavus- ja riskihindamise üksusele. See aga polnud panga Eesti harust endast piisavalt sõltumatu.

Kolmanda probleemina tõi Promontory välja selle, et 2007. aastal Sampo panga ostuga loodud Eesti haru toimis vägagi iseseisva üksusena, millel olid rahapesu vastaseks võitluseks oma süsteemid, protseduurid ja kultuur. See aga tähendas, et kontserni taseme kontroll ning keskkontorie tehtud aruandlus sõltus väga suurel määral kohalikust juhatusest.

„Täna on Eesti juhatus palju rohkem sellele valdkonnale keskendunud ning loodud on sõltumatud järelevalveüksused ühes paremate protseduuride ja kontrollisüsteemidega,“ ütles Danske pressiteate vahendusel kontserni tegevjuht Thomas F. Borgen ja rõhutas, et seetõttu on praeguseks olukord täiesti teistsugune.

Ehkki lõpliku järelduse selle kohta, kas rahapesu siinses üksuses ka tegelikult toimus, saavad teha vaid vastavad ametivõimud, on Borgeni sõnul selge, et keskjuhatus ei olnud piisavalt suutlik, et hoida ära Eesti haru ärakasutamist.

Laiendatud uurimine on juba käivitanud ning sellega tegeleb panga loodud erakorraline töörühm. Järgmise aasta algusest liitub selle tiimiga muuhulgas Taani luureteenistuse endine juht ning kunagine rasketele majanduskuritegudele keskendunud riigiprokurör Jens Madsen. Kuna uurimine on väga mahukas, ootab pank, et selgus saabub majja 9 kuni 12 kuu jooksul.

Äripäev kirjutas septembri alguses, kuidas kahe ja poole aasta jooksul vihises Eesti Danskes avatud kontodelt läbi 2,9 miljardit dollarit (2,5 miljardit eurot) Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat hämarat raha.

Eesti mõistes uut rekordit püstitav nn Aseri Laundromat ehk Aseri pesumasin töötas aastatel 2012-2014. Samal ajal kui Aserbaidžaani valitsus vahistas hoogsalt aktiviste ja ajakirjanikke, kasutasid riigi võimuladviku liikmed salajast kassat, et maksta kinni Euroopa arvamusliidrite toetav sõna, osta luksustooteid, tegeleda arvatava rahapesuga ja saada muud moodi kasu. Väljend „pesumasin“ tähistab seejuures tohutute summade teekonda läbi arvukate riiulifirmade, mille eesmärk on varjata raha päritolu ja ka adressaate. See räpane skeem toimus täielikult Danske Banki Eesti filiaali kaudu ja kuigi panga toonane juht Aivar Rehe kiitis tagantjärele panga rahapesu vastast tööd taevani, tõmbasid järelevalvajad tema rahulolule Äripäeva artiklites mühinal vee peale.