Riigikantselei tellitud isejuhtivate sõidukite õigusanalüüs jõudis järeldusele, et Eestis on vaja eraldi robootikaseadust, mis paneks paika reeglid kõikidele isekäituvatele seadmetele.
Esialgu on valminud tegelikult küll vaid vaheraport, mille koostamisel jõudsid riigikantselei ja advokaadibüroo Triniti eksperdid arusaamisele, et ainult liiklusseaduse muudatustest isejuhtivate sõidukite reguleerimiseks ei piisaks ning neid on vaja vaadelda laiemas juriidilis-poliitilises kontekstis, mis tagaks tehnoloogianeutraalse õiguskeskkonna, teatas majandusministeerium.
Triniti vandeadvokaat ja partner Karmen Turk rääkis pressiteates, et ei ole otstarbekas luua regulatsiooni ainult isejuhtivatele sõidukitele, kui samad küsimused tõstatuvad ka isekauplevatele börsirobotitele, iseopereerivatele arst-masinate ja muude tehisintellekti sisaldavate tehnoloogiate puhul.
Riigikantselei digi-innovatsiooni nõuniku Marten Kaevatsi sõnul on Eestil võimalus olla eesliinil ja kujundada õigusruumi ajaks, mil iseotsustavad ja -õppivad robotid on tehnoloogiline reaalsus.
Vaheraportis analüüsitakse eelkõige robootikaõigust ning peaasjalikult kahte lähenemist Eesti õigusele. Esiteks – omistada tehisintellekti sisaldavale masinale ehk robotitele teatud juhtudel isikustaatusega sarnane seisund.
Seda saaks teha juhul, kui robot on võimeline tegema otsuseid ja tegutsema väliskeskkonnast saadud informatsiooni alusel, siis tsiviilkäibe tagamiseks peaksid selliselt roboti poolt sõlmitavad tehingud olema kehtivad nn robotipidaja suhtes, kui robotipidaja soovib, et robot saaks tema nimel tehinguid sõlmida.
Näiteks saaks robotipidaja otsustada, kas isejuhtiv auto võib käia „ise“ hoolduses ning selle eest tasuda või osutada Uberi-laadset taksoteenust ajal, kui omanik sõidukit ei kasuta.
Teiseks – robot osaleb tsiviilkäibes lisaks isikusarnasele subjektile ka objektina, mida saab müüa, vahetada ning selle vahendusel võib tekkida kolmandatele isikutele kahju. Selliste olukordade jaoks analüüsib raport eelkõige roboti ja looma sarnasusi ning teeb ettepaneku rakendada tsiviilõiguslikku analoogiat.
See tähendab, et robot ei ole asi, kuid talle kohaldatakse asja kohta sätestatut ning ka vastutus roboti kaudu tekitatud kahju eest on nn vastutus suurema ohu allika eest. Vastutavaks oleks robotipidaja analoogselt loomapidajaga – ehk olenemata süüst.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!