Eelarve sai valmis

"Mitmeid kavandatud uusi makse ei tule, maksud ei tõuse, tööjõumaksud vähenevad," kuulutas rahandusminister Toomas Tõniste eelarvet tutvustades. Tõsi, minister tunnistas, et suuremaid kulutusi saab teha vaid seetõttu, et majandus kasvab plaanitust kiiremini.

Tõepoolest, esialgsete plaanidega võrreldes on ära jäänud näiteks palju kriitikat saanud automaks, järgmisel aastal jääb välja ka suhkrumaks. 

Eelarve tulude maht on 10,33 miljardit eurot, nii et eelarve on siiski üsna märgatavas puudujäägis. Võrreldes kevadiste plaanidega on struktuurne defitsiit siiski pisut väiksem, kuna majandus ning maksutulud kasvavad arvatust kiiremini.

Täpsemalt on struktuurne miinus järgmisel aastal -0,25 protsenti SKPst. "Majandus kasvab plaanitust kiiremini, meie ettevõtjad-töötajad teevad head tööd, maksud laekuvad hästi. See tähendab ka seda, et riik peab vähem majandust stimuleerima," rääkis Tõniste.

Siiski tuleb meeles hoida, et jutt käib struktuursest miinusest. Struktuurne positsioon tähendab seda, et lisaks tavalisele tulule-kulule võetakse arvesse ka seda, kuidas majandusel tsüklilises mõttes läheb. Opositsioon ongi plaane kritiseerinud just seetõttu, et struktuurne miinus on justkui üle jõu kulutamine.

Ka ületuleval aastal on eelarve struktuurselt defitsiidis -0,25 protsendiga SKPst ning jõuab tagasi tasakaalu 2020. aastal ehk aasta varem, kui kevadel kavandatud. Aastaks 2021 peaks eelarve olema 0,5 protsendiga ülejäägis.

Väiksem puudujääk pole iseenesest ka eriline üllatus – kuu keskel avaldatud rahandusministeeriumi majandusprognoos viitas samuti, et kuna majandus kasvab, palgakasv jätkub ning seeläbi suurenevad ka maksutulud, saavad näitajad olema paremad.

Eelarve kulud ja investeeringud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti ning tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Taristuinvesteeringud jäävad

Eesti Panga hoiatustest hoolimata on valitsus otsustanud edasi liikuda suurte taristuprojektidega ning muude strateegiliste investeeringutega.

Niinimetatud strateegiliste investeeringute programm neelab nelja aasta jooksul 255 miljonit eurot, järgmisel aastal läheb sellesse 56,7 miljonit eurot. Näiteks saavad selle kava raames omavalitsused riigilt raha üürikorterite rajamiseks, jätkub ka kiire interneti maapiirkondadesse viimine.

Eesti Raudtee aga paneb raha näiteks sellesse, et tõsta Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva raudteel kiirus 135 kilomeetrini tunnis. Käivitub ka palju kõneainet pakkunud Haapsalu raudtee ehitamine, see saab valmis Turbast Riisipereni.

Juba järgmisel aastal läheb käima ka Pärnu lennujaama ümberehitus ning Kärdla lennujaama rekonstrueerimine. Mõlemad väljad kuuluvad ASile Tallinna Lennujaam, mis saab eelarvest selle jaoks raha. Pärnu lennuvälja ehituseks läheb tuleval aastal 2,7 miljonit eurot.

Teehoiuga seotud investeeringuteks läheb tuleval aastal 227 miljonit eurot. Kõige prestiižsem projekt on ilmselt Tartu maantee Kose-Mäo lõigu neljarealiseks ehitamine. Tööd lähevad tegelikult lahti juba tänavu ning saavad valmis 2022. aastaks.

Majandusministeeriumi teatel läheb Kose-Mäo ehitus kokku maksma umbes 180 miljonit eurot ning uus lõik peaks vanaga võrreldes andma vanaga võrreldes liiklusõnnetuste, aja- ja sõidukikuludelt Eestile säästu ligikaudu 10 miljonit eurot aastas. Eesti kahe suurema linna vaheline teepikkus väheneb 5,3 kilomeetrit ning ajaliselt 9 minutit.

Suurtest teeprojektidest käivituvad ka Tallinna ringtee väljaehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinna-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

Dotatsioon kasvab metsikult

Majandusministeerium saab tuleval aastal hulga raha juurde ka dotatsioonideks – täpsemalt 25 miljonit eurot. Rohkem makstakse nii maantee- ja raudteetranspordile kui ka parvlaevaliikluse pidamiseks.

Näiteks doteerib riik Elroni reisijavedu tänavu ligi 22,5 miljoni euroga, ent järgmisel aastal kasvab summa juba 31 miljoni euroni. Tegelikult ei jää see raha pidama reisijaveoga tegelevasse firmasse, vaid liigub edasi pidevas rahahädas olevasse Eesti Raudteesse.

Nimelt tõuseb tehnilise järelevalve ameti muutuva metoodika tõttu infrastruktuuritasu, mida Elronil Eesti Raudrteele maksta tuleb. Just seetõttu dotatsioon tõusebki, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide.

Kõvasti saab lisaraha ka bussiliiklus – see kasvab 21,9 miljonilt eurolt koguni 34,8 miljonini. Nimelt käivitub järgmisest aastast nii-öelda tasuta ühistransport kõikidel maakonnaliinidel.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson lisas eilses pressiteates, et lisaks tasuta sõidule peab paranema ka ühenduste arv ja liinivõrk, et ühistransport kataks maksimaalselt inimeste liikumisvajadusi. 

Ka lennureiside ja laevaühenduste pidamiseks saartega lisandub senisele 22,6 miljoni euro suurusele dotatsioonisummale veel 4 miljonit eurot, et tagada täiendava parvlaeva valmisolek Kuivastu-Virtsu liini teenindamiseks.

Ametnike palgafond tõuseb

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Palgafond kasvab rohkem ehk 4,5 protsenti siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noortetreenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 600 000 eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime.

Kaitsekulud üles

Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud, märkis valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kulukas on riigieelarvele ka tervishoiu rahastamise reform, millega suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, sellest 34 miljonit eurot 2018. aastal. 

Tehniliselt jõuab lisaraha haigekassani nii, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

Muidugi on riigieelarves märkimisväärne kulu ka maksuvaba tulu reform, millega tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole. Maksuvaba tulu reformiga seoses väheneb riigi tulu kokku arvestuslikult 182 miljonit eurot.

Kiire kasv nõuab ülejäägis eelarvet

Majandusekspertidest kokku pandud sõltumatu eelarvenõukogu leiab, et järgmise aasta eelarve peaks olema koostatud väikese ülejäägiga.

Suvise prognoosi järgi on 2018. aasta struktuurne puudujääk 0,4% SKPst, mida valitsus on otsustanud riigieelarve koostamisel vähendada 0,25%ni SKPst.

Täna laiali saadetud arvamuses tunnustas eelarvenõukogu küll valitsuse otsust struktuurset puudujääki vähendada, ent märkis siiski, et eelarve peaks olema pisikeses ülejäägis.

"Arvestades majandustsüklit, soovitab eelarvenõukogu koostada riigieelarve väikese ülejäägiga, et tagada struktuurse eelarvepositsiooni püsimine seadusega lubatud piires," kõlab eksperte koondava nõukogu arvamus.

Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus 2018. aastal varem prognoositust kiiremini ja rohkemate majandusharude toel. Püsivhindades mõõdetuna kasvab majandus 3,3% ja jooksevhindades 6,9%.

Kuigi see on kiirem pikaajaliselt kestlikuks hinnatud kasvutempost, on prognoositust kiirema ja aeglasema majanduskasvu riskid – tulenevalt näiteks investeeringute aeglasemast või palkade kiiremast kasvust – eelarvenõukogu hinnangul 2018. aastal tasakaalus, märkis arvamuses eelarvenõukogu esimees, professor Raul Eamets.

"Teisiti öeldes ületab Eesti majandus järgmisel aastal oma kasvupotentsiaali. Rahandusministeeriumi hinnangul on SKP tegeliku ja potentsiaalse taseme erinevus ehk SKP lõhe suurus 0,5% SKPst. Eelarvenõukogu hinnang majandustsükli seisule on peaaegu sama," lisas ta.

Ka muud, kergemini mõõdetavad majandusnäitajad nagu kiire palgakasv, hõive kasv, vabade ametikohtade määra tõus ja ettevõtjate teravnenud hinnangud tööjõupuudusele kui kasvu piiravale tegurile viitavad sellele, et Eesti majandus ületab jõukohast taset, lisas Eamets