Eestis tegutsevad telekomfirmad e-residendi Oleg Savanovichi ettevõtte Telexchange System OÜ tegemistega kursis ei ole. Konkurendid peavad seda pigem e-residentsuse projekti võiduks.
- “Mul on väga hea meel näha, et e-residendi ettevõtet võetakse kui Eesti ettevõtet, millega pigem tegu ongi," rõõmustas e-residentsuse projektijuht Kaspar Korjus. Foto: Andras Kralla
Tänavuse telekomfirmade TOPi võitja Telexchange System OÜ on tegutsenud Eestis juba kümme aastat ning pakub ettevõtetele VoIP ehk internetitelefoni teenust. Mullu oli firma 34. kohal.
Tänaseks on Telexchange on oma põhilised kliendid leidnud Venemaalt, Usbekistanist, Laosest ja Ukrainast ning kinnitab, et on sõlminud üle 100 lepingu Euroopa ja Venemaa partneritega, kelle hulgas leidub ka suuri kõneoperaatoreid nagu Orange. Savanovichil jätkub Eesti ärikliima suhtes kiidusõnu, kuid pangaarvete avamine on välismaalastele aastatega palju keerulisemaks tehtud.
“Mu firma on olnud SEB klient 10 aastat ja täna sulgesid nad meie arve, sest ma ei ole Eesti elanik. Me oleme telekomiettevõte, ma olen e-resident ja meil on Eesti partnerid. Kas Eesti valitsus ja pangad ei taha, et välismaalased Eestisse investeeriks?” andis ta tänavu juunis SEB panga kodulehele kaudu pangale tagasisidet.
Sümpaatne võit
Eelmise aasta 17. kohalt tänavu teisele kohale jõudnud ettevõtetelt klientidele sõnumeid vahendava Messente Communications OÜ juht Lauri Kinkar tõdes, et tema Telexchange’i tegemiste ja käekäiguga väga palju kursis pole. “Kuid e-resident on see, mille nimel on Eestis palju vaeva nähtud kogu e-residentsuse tiimi poolt, minu meelest on see hästi sümpaatne töövõit,” märkis ta.
Kuigi e-residentidel on Eestis probleeme pangateenuste kasutamisega ning avaliku – ja erasektori kokkumäng võiks selles osas parem olla, on Kinkari sõnul e-residentsus samm õiges suunas. “See on sümpaatne tõestus sellest, et väike riik, mis ei saa füüsiliselt kasvada inimeste arvult ja maa-alat plahvatuslikult aastal 2017 suuremaks, saaks seda teha digitaalsel ja nutikal viisil. See on üks näide, kuidas e-residentsuse projekt võiks vilja kanda,” lisas ta.
Kuigi edetabelis on tõusnud firmad nagu Telexchange, Messente ja Fortumo, ei arva Kinkar, et see tähendab traditsiooniliste mobiilsideoperaatorite langust. Pigem on küsimus selles, et mida teevad nemad hästi. Selleks on näiteks erakliendi teenindamine ning lisaks füüsilise maa-ala katmine mastidega.
Uute mobiiliteenuste kasv
“Kuid on mõned asjad, mida ettevõtted, kes on nähtavalt suureks kasvanud, nagu Fortumo ja Messente, teevad paremini. See on rahvusvahelise mõõtmega ärikliendile või ettevõttele suunatud teenuse kiht operaatorite infrastruktuuri peal. Kuid Messente suudab sõnumeid saata igale poole maailmas,” lausus Kinkar.
“Me koondame maailma kõikide mobiilioperaatorite võimekuse ühte tööriista ja see on võibolla see, mida üks operaator eraldi kunagi nii hästi teha ei suuda. Kuid kõigil on selles suures süsteemis oma roll,” lisas ta.
Rahvusvahelise mobiilmaksetega tegeleva Fortumo OÜ juht Martin Koppel tõdes, et tema ei tunne samuti Telexchange Systemi ega selle omanikku. “Hea meel, et ettevõttel läheb hästi ning et ettevõtja on e-resident, see on huvitav. See on ka põhjus miks e-residentsusega tegelema hakati,” märkis ta.
Koppeli sõnul on telekom maailm väga keeruline ning et e-resident sel aastal TOPi võidab, tõestab, et e-residentsuse projektil on jumet ning sellega peaks edasi minema. “Selles mõttes on see võit väga positiivne."
See, et internetitelefoni teenust pakkuv ettevõte on võitja, on Koppeli sõnul loomulik asjade käik. “Et sellisel asjal on turgu, see ei tule üllatusena,” lisas ta.
Telexchange’i võitu on kindlasti mõjutanud rändlustasude ühtlustumine Euroopas nii kõnedele kui andmesidele. “See fakt, et inimesed liiguvad vabalt ja igal ühel on keegi, kes töötab ja elab välismaal, tähendab, et inimestel on järjest suurem vajadus inimestega suhelda, kes ei ole koduriigis. Selle teenuse vajadus pigem ajas kasvab kui langeb. Nüüd on küsimus, et kuidas telekomettevõtted selle probleemiga tegelevad. Igasuguste internetitelefonide lahenduste tekkimine alustades Viberist ja Skype’st on tegelikult kestnud juba 10 aastat,” selgitas ta.
Fortumo ise tõusis edetabelis 43. kohalt viiendale ning Koppel rõõmustas selle üle. “Viies on väga hea koht, kuid neljas oleks nukker – esimene, kes jääb medalita. Viienda koha puhul pole enam nii kahju. Meil on läinud hästi, me oleme jätkanud laienemist,” lausus ta.
Tema sõnul muutub mobiilimakse arenevatel turgudel üha laiemalt kasutatavaks. Kui vanasti oli see palju mängudega seotud, siis tänaseks on maksed liikunud rohkem digitaalsete hüvede juurde – nagu muusika ja transport, taksondus, aga ka kino ja teatripiletite juurde. Fortumo on keskendunud praegu turgudele nagu Indoneesia, Vietnam aga ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika.
Mobiilikõned jäävad alla
Tele2 Eesti tegevjuht Argo Virkebau Telexchange Systemit ei tea, kuid arvab, et Eestile on see kindlasti kasulik kui e-residendid teevad läbi Eesti äri. “Mina toetan seda 100%, kindlasti jääb osa maksuraha siia, võib-olla tuleb siia kunagi mingi kontor või oskusteave,” märkis ta.
Virkebau tunnistas, et praegu on näha, et internetikõnesid kasutatakse rohkem ja mobiilikõned jäävad sellel teenusele alla. “Praegu on näha, et tekib neist kahest sümbioos, neil ei ole varsti enam võimalik vahet teha. Niikuinii on kõik kõned tulevikus üle andmeside,” tõdes juht.
Virkebau on Tele2 kuuenda kohaga rahul, mullu oli firma 24. kohal. “Meie vaatame eelkõige tulude ja EBITA kasvu ja kui need kasvavad, siis me oleme rahul. Eelmisel aastal ja sel aastal on kahe esimese kvartali jooksul mõlemad näitajad kasvanud,” lausus ta.
Eelmine aasta edetabelit trooninud Telia Eesti tegi aga vähikäiku 10. kohale. “2016. aasta oli Telia Eestile suurte muutuste aeg. Aasta alguses tutvustasime avalikkusele oma uut brändi, samuti tegi olulised muutused läbi organisatsiooni struktuur. Kõigele lisaks tegime ettevalmistusi selleks, et kolida tänavu oma uude büroohoonesse. See kõik avaldas teatavat mõju ka 2016 tulemusele, kuid kokkuvõttes lõpetasime eelmise majandusaasta isegi tugevama tulemusega kui algselt prognoosisime,” selgitas Telia Eesti finantsdirektori Kadir Kale.
„Olime selliste muutustega 2016. aastal arvestanud. Kui vaadata tänaseid ehk 2017. aasta tulemusi – sealhulgas kolmanda kvartali omi – siis oleme taas heas hoos ja liigume tugeva aastatulemuse poole,” lisas ta.
Korjus: e-residentide kasv jääb seisma, kui kohalikud pangad teenuseid ei paku
Kommenteerib e-residentsuse projektijuht Kaspar Korjus:
“Mul on väga hea meel näha, et e-residendi ettevõtet võetakse kui Eesti ettevõtet, millega pigem tegu ongi. Kuna ta maksab Eestile makse ja kasutab Eesti teenuseid ja on südames siin meiega. Väga kurb on näha, et Eestis pole avalik ja erasektor jõudnud koostöös sinnani, et Oleg Savanovichi pangakonto probleem, oleks leidnud kerge lahenduse. Tema pangakonto suleti. Sellega kaotab Eesti majandus, kaotab maines ja ei võida mitte milleski. Ja meie arusaam peab jõudma sinnamaani, et e-residendid ja eestlased ei ole “nemad” ja “meie”. Nad on kõik meie ettevõtted, kes toodavad Eesti majandusele kasu ning me peame hakkama oma ettevõtteid võrdselt kohtlema.
Estcoin ei ole hetkel teemaks, lahendus oleks ikkagi pangandusteenused. Et avalik ja erasektor saaksid veelkord kokku ühe laua taha ja leiaks viisi, kuidas me Olegi taoliseid ettevõtjaid edasi teenindaksime, kes toovad Eestile kasu ja vajavad Euroopa Liidu platvormi. Pangad ei peaks kartma välisettevõtetele teenuseid pakkuda ja et finantsinspektsioon teaks, mis meetmeid kasutatakse nende kontrollimiseks ja et see toimiks paremini.
e-residentide arv kasvab. Kui kaks aastat tagasi lisandus meile 60 ettevõtet kuus, eelmisel aastal 90, siis viimase nädalate statistika järgi on meil e-residendid loonud kuus 200 ettevõtet. Kuid need ettevõtted kasutavad välismaiseid pangandusteenuseid. Ehk me jätkame kasvu ja loodame järjest rohkem, et Eesti ettevõtted ühinevad sellega ja saavad sellest kasust osa, aga kasv jääb seisma, kui Eestis teenuseid ei pakuta.
Täna meil on üle 25 000 e-residendi. Kes juhivad igapäevaselt üle 3500 ettevõtte. Tänane kasvutempo on selline, kus ainuüksi eelmine nädal asutati 45 uut ettevõtet e-residentide poolt. Kasvutempo ja panus Eesti majandusse järjest suureneb.”
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.