Salaomanikud peavad ilmuma äriregistrisse

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega reguleeritakse rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamise, juhtimise ja maandamise põhimõtteid, teatas riigikogu pressiteenistus.

Üks peamisi muudatusi toimub aga äriregistri teenustes. Nimelt tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikud neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele.

Äripäev kirjutas sel teemal tänavu märtsis artiklis „Salaomanikud tiritakse kapist välja“. Toona selgitas rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius , et ka praegu peavad näiteks pangad oma klientide tegelikke kasusaajaid teadma. Uus eelnõu laiendab aga kohuslaste ringi ning tekib koht, kust neid andmeid kontrollida saab.

„Kindlasti ei oleks muudatustest suurt abi, kui seda tehtaks ainult ühes või mõnes üksikus riigis. Aga muudatus hõlmab kogu Euroopa Liitu ja seetõttu on selle mõju suurem ning muudatus tähistab üldist liikumist suurema läbipaistvuse poole,“ lisas ta. Tema sõnul plaanitakse andmete esitamata jätmisel karistada juriidilist isikut väärteo või rahatrahviga. „Selliseid väärtegusid hakkaks menetlema politsei- ja piirivalveamet. Väärteo eest võib karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Eelnõu järgi antakse ettevõtjatele 60 päeva andmete deklareerimiseks,“ lausus Meius.

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras ehk 10ndal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. Erandina üldisest jõustumisajast on juriidiliste isikute tegelike kasusaajate äriregistrisse teatamist puudutavate sätete jõustumiseks ette nähtud kuupäev 1. september 2018, mis on tingitud äriregistri IT arenduste ettevalmistamisele kuluvast ajast.

Erandiks on ka maksekontode omanike info pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemist puudutavate sätete jõustamiseks ette nähtud kuupäev, 1. jaanuar 2019, mis on tingitud e-aresti edasisteks arendustöödeks prognoositavalt vajaminevast ajast ja asjaolust, et nimetatud sätete jõustamisele on ka direktiivis ette nähtud pikem rakendusaeg.