Rikaste TOPi ainus arst: soomlasi enam hinnaga ei löö

Haavel oletab naljatlemisi, et kui ta selle ajakirjaga koju läheb ja naisele ette näitab, küsib see ilmselt, et aga kus raha on, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.

Äripäev ei uuri 500 Eesti rikkamast inimesest edetabelit koostades mitte seda, mis summa kellelgi pangakontol on, vaid võtab jõukuse hindamisel aluseks ettevõtjale kuuluvate firmade väärtuse. Haavel usub, et ettevõtjatest arste, kelle varade väärtus on võrdväärne tema omaga, on Eestis veel, kuid ilmselt ei ole nad Äripäeva kasutatava metoodikaga lihtsalt esile tulnud.

Ta tõdeb, et ettevõtlus ei sobi kõigile. “Mis tahes riigis on ikkagi vaid mingi protsent inimesi, kes on nõus minema läbi selle kadalipu. Paljud arstid saavad mugavalt sissetuleku haiglas töötades ja on sellega täiesti rahul. Milleks veel oma ettevõte, kus ei ole sellist turvalisust, et saad iga kuu kindla summa raha?” arutleb Haavel.

Tegi endale turul ruumi

Kui ta ise 14 aastat tagasi oma ettevõttega alustas, oli Eestis kaks silmadele laserlõikusi tegevat keskust juba olemas ja nende omanikud soovitasid Haavelil sügavalt järele mõelda, enne kui ta suuri investeeringuid tegema hakkab. “Nemad olid arvutanud, et kui vaadata Eesti rahvaarvu ja silmalaserite võimsust, siis siia mahubki vaid 1–2 laserit. Aga meie olime kolmandad ja siis tuli veel neljas ka,” meenutab Haavel.

Praegu on kõik neli ettevõtet endiselt elus ja tegutsevad sõbralikult Tallinna kesklinnas mõne kilomeetri raadiuses. Igaühel on mõnevõrra erinev tegevusala ja nii saadakse ka Eesti väikese elanike arvu juures edukalt hakkama.

Tõsi, klientide leidmiseks tuleb pidevalt n-ö pildil olla. Et tervishoiuteenuste reklaamimine on Eestis keelatud, tuleb leida muid võimalusi. “Meil ei ole nii nagu haiguste ravis: kui kõht valutab, siis ma lähen ise arsti juurde. Meie tegeleme prillide eest ära võtmisega ja sellega on inimestel aega küllalt. Paljud meie kliendid mõtlevad aastaid, et selle võiks ühel päeval ära teha,” selgitab Haavel.

Teadlik patsient

Arvatakse, et tänapäeva inimesed ei viitsi lugeda, aga Haaveli kogemus näitab muud - inimesed on väga täpselt toimuma hakkavaga kursis. "Näiteks kui ma enne operatsiooni räägin mõne patsiendiga, et laser kontrollib teie silma liikumist 1000 korda sekundis, siis paljud parandavad mind ja ütlevad, et 1050,” muigab Haavel.

Eesti inimeste kõrval on püütud leida kliente ka naaberriikidest, kuid see ei ole läinud nii libedalt kui loodetud. “Algne idee oli, et lööme hinnaga, aga mõne aastaga sai selgeks, et hind ei ole üldse määrav. Kuigi Soomes on laserprotseduuri hind 3600–4000 eurot ja meil siin 2000, siis see ei ole nii, et ma teen siin ukse lahti ja Tallink aina toob inimesi,” tõdeb Haavel.

Nimelt on Soomes ja Rootsis loodud nii mitmeid võimalusi tervishoiuteenustele kulutatud raha tagasi saada, kas läbi kohaliku haigekassa või tööandja kaudu, et kokkuvõttes ei ole Eestist teenuse ostmine nende riikide kodanikele sugugi odavam. KSA Silmakeskusel on küll siiani esindus Helsingis ja sealtkaudu tuleb umbes 30% patsientidest, kuid valdavalt on need Soomes elavad eestlased. 

Järgib trende

Silmakliiniku n-ö peakontor on Tallinnas. Siin asub üks ettevõtte suurimaid varasid, ligi 700 000 eurot maksev silmalaser, ning töötab kliiniku ainus arst Ants Haavel. Haavel tõdeb, et eraettevõtja elu tähendab seda, et isegi kui ta ei ole kliinikus koha peal, tuleb tal olla kättesaadav 24/7.

Kliiniku igapäevase juhtimise on ta siiski üle andnud teistele ja jätnud sellega endale rohkem aega arendustööks. “Minu ülesanne on hoida ennast vormis, lugeda, suhelda kolleegidega, vaadata, kuhu trendid liiguvad, vaadata, kus on meil veel võimalusi ja siis need ideed oma kolleegidele maha müüa,” selgitab Haavel.

Arstiteaduse viimaste uudistega on tänapäeval lihtne kursis olla: päevas tuleb kümneid e-maile artiklitest ja seminaridest, saab näha, kuidas operatsioone tehakse, jooksevad ettekanded. Haavel tõdeb, et kolleegidelt õppimas käiakse ikka välismaal, kus teine tohter ei tunne muret, kui sa tema hea idee ka enda kasuks tööle paned.

"Minu eetilised arusaamad on Haaveli omadega tugevas nihkes"

Pait Teesalu, konkurent, ReFocus Silmakeskus OÜ juhatuse liige

Ants Haavel on suurepärane suhtleja ja turundaja, kellelt kõigil konkurentidel on kahtlemata palju õppida. Pean paraku tunnistama, et minu eetilised arusaamad on tema omadega tugevas nihkes. Näiteks hiljutises ÄP turundusloos räägib ta, et FLOW puhul on tegemist lõikevaba tehnoloogiaga ja see polegi tegelikult operatsioon, vaid pigem kosmeetilise iseloomuga protseduur.

Selge, et turunduslikult on kasulik patsientide hirme maandada, aga väita, et lõikevaba on laserprotseduur, kus sarvkesta haavale asetatakse kuni 5 päevaks kontaktlääts, on pehmelt öeldes hämamine. Pinnalihvimine, mis mujal maailmas on tuntud kui transepiteliaalne PRK, on hea meetod, aga kahtlemata mitte kõige uuem ja mitte parim kõigile.

Imetlust äratab ka tema oskus näidata oma nõrkusi tugevusena. Näiteks reklaamib KSA Silmakeskus end Eestis ainukese spetsialiseeritud silmakliinikuna, mis keskendub ainult lühinägelikkuse (miinusprillid) korrigeerimisele. Tõde on paraku selles, et dr. Haavel ei oska teha operatsioone, millega ka plussprilli vajajad ja vanemad inimesed saaksid prillidest vabaks.

Ants Haaveli vastukommentaar: teeme vähe, aga hästi

Me kasutame  oma Flow protseduuris Schwind Eye Techi tehnoloogiat SmartSurfACE ja see on lõikevaba, erinevalt tehnoloogiast mida vatem kasutasime. Palun vaadake Schwindi ametlikku video SmartSurface kohta, mille leiate ka nende kodulehelt. Oleme Schwindi tehnoloogia üle väga uhked, see on niivõrd täpne ja delikaatne silmadele, kasutame seda aastast 2010 ning seda tehnoloogiat on uuendatud tootja poolt igal aastal.

Pluss-refraktsiooni operatsioonidega KSA tõesti ei tegele ja ka seda me ütleme välja oma kodulehel, seega oleme tõesti kitsalt lühinägelikkuse (miinusprillide ja kontaktläätsedest vabastamisele) korrigeerimisele orienteeritud silmakeskus.

Me ei tee oma kliinikus väga paljusid operatsioone, mida nägemise või silmadega oleks võimalik teha ja selles suhtes olen 100% väga austatud dr. Pait Teesaluga nõus, et mida me ei tee, selles pole me ka kindlasti vilunud.

Milles KSA aga väga hea on, ongi lühinägelikkuse korrigeerimine, väga heal tasemel nägemisuuringud, suurepärane klienditeenindus, parim hoolitsus oma klientide eest ja väga head nõuanded, kuidas oma nägemist ja silmi hoida, et tulevikus ei peaks lapsed ega täiskasvanud silmaoperatsioonidele tulema. Teeme vähe, aga proovime teha hästi.