Euroopa tulevikutöö raport näitab, et edukas digitaliseerimine loob meile uue majanduse ja tööturu. Teistest maha jäädes ootab meid vastupidine tulevik.
- Rahvusvahelise tulevikutöö raporti koostanud juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company partner Jacob Stauni hinnangul on Eestil hea võimalus püsida digitaliseerimisel esirinnas. Foto: Andres Haabu
Rahvusvahelise tulevikutöö raporti koostanud juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company partner Jacob Staun rääkis, et me seisame silmitsi tehnoloogia uue lainega, mis on võimalus väikeste avatud majanduste jaoks, nagu Eesti.
„Eestis on avalikul sektoril päris hea stardipositsioon ja me soovitame selles uuringus näidata eeskuju uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel. Tuleb investeerida teadus- ja arendustegevusse ja seadusandlusega soodustada digitaliseerimist ning kaotada takistused ja mõelda, kuidas saaks tehnoloogiat kiiremini majanduse kasuks kasutada,“ ütles Staun ja märkis, et siin saab riik olla erasektorile eeskujuks.
Tulevikutöö raport väidab, et digitaliseerimine aitab Eesti välja madala tootlikkuse lõksust, loob uusi töökohti, kasvatab kiiremini ühiskonna jõukust ja annab võimaluse kujundada õnnelikke ja eneseteostust võimaldavaid töökohti. Raport prognoosib, et aastaks 2030 loob edukas digitaliseerimine siin 30 000 uut töökohta. Ilma digitaliseerimata jääks aga töökohti vähemaks.
Raporti hinnangul on töökohad digitaliseeritud majanduses peaaegu kaks korda suurema tootlikkusega võrreldes sellega, kui jätaksime majanduse digitaliseerimata. Protsentides oleks meie tootlikkuse aastane kasv ilma digitaliseerimata 1,1%, digitaliseerimise õnnestudes aga 2% aastas. SKT kasvaks positiivse stsenaariumi korral inimese kohta 2% enam kui digitaliseerimata majanduses.
Kuna digimajanduse osakaal SKTst võiks aastaks 2030 olla praegusega võrreldes kahekordne, on meil siis rohkem digitöökohti. Kuna need enamasti kõrgepalgalised töökohad vajavad ka teenindamist, loovad nad suure hulga töökohti teenindavas sektoris. Uusi digitöökohti tuleb juurde 9%, teenindavaid töökohti 24%.
Raportis märgitakse, et töö sisu liigub rutiinsetelt ülesannetelt loovuse, suhtluse ja probleemilahenduse suunas. Raporti koostajate hinnangul kaob nüristav ja ohtlik töö – meil on võimalus kujundada õnnelikud ja eneseteostust võimaldavad töökohad. Jacob Staun lisas, et olulisemaks saab ka juhtimisoskus.
Ebavõrdsuse oht
Suurimaks väljakutseks digitaliseerimisel peavad raporti koostajad oskuste lõhet töötajate vahel. Kui osa ühiskonnast on uues majanduses osalemiseks vajalike oskustega ning ka valmis uusi oskusi omandama, siis eriti vanusegruppides 40+ on viimase rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu järgi 44% inimestel raskusi probleemide lahendamisega tehnoloogiarikkas keskkonnas. Peame kõigile võimaldama oskustele vastava ja tööturul osalemiseks vajamineva täiendõppe.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski märkis, et me räägime küll tulevikutööst, aga tulevik on juba käes. „On aastate, mitte aastakümnete küsimus, kui ainuüksi Euroopa Liidus kaotab isejuhtivate veokite tulek viis miljonit töökohta,“ tõi ta näiteks.
Ossinovski rõhutas, et muutus ei ole miski, mis on hea või halb, oluline on, kuidas me selleks valmistume. „See raport näitab, et me saame valida, kas tahame olla juhiistmel või istuda taga,“ ütles ta. Ta sõnas siiski, et muutustega kaasnevad mured on mõistetavad. „Majanduse jaoks on need muutused tervitatavad, aga töötajate jaoks murettekitavad. Me saame teha sellest võit-võit olukorra, aga on arusaadav, miks muutust kardetakse.“
Ossinovski ütles, et tal on hea meel, et see raport vastandub viimsepäeva stsenaariumile. Ta tõdes, et me peame mõistma, et kui me muutusteks ei valmistu, on loomulik, et osa inimesi jääb teistest maha ja ebavõrdsus suureneb.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.