IT-s on programmeerijad defitsiit

Artikkel

- Uudised
- Juuli Nemvalts
- 10. märts 2019 kell 9:06
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IT-s on programmeerijad defitsiit
ProgrammeerijaFoto: Reuters/Scanpix
Äripäeva raadio saates Äripäeva TOP rääkisid IT-sektori edukad, et ühtviisi edukad on nii kaugtöö- kui tandemmeeskonna mudelid.
TOGGL OÜ juhatuse liige Alari Aho ütles, et IT-ettevõttel on ainuke võimalus turgu vallutada, kui nad suunavad pilgu väljapoole Eestit. Ettevõtte käibest moodustavad Eesti kliendid kõigest ühe protsendi. Saate teise osa külaline Codeborne OÜ juhatuse liige Aho Augasmägi rääkis samuti alla viiest protsendist.
Saates võrdles audiitorettevõtte KPMG juhtiv konsultant Taavi Pahapill IT-sektori kasumlikkust meil ja välismaal ning tõi välja, et kui meil teenib üks töötaja sektori edukas ettevõtetes 90 000 eurot aastas, siis seda on kümne tuhande euro võrra vähem kui teistes Euroopa riikides.
Meil moodustavad tööjõukulud 60% käibest, samas kui piiri taga on see näitaja 45%.
"Need kaks asja koonduvad finantskonkurentsivõimeks ehk kasumlikkuseks, ja selles me jääme Euroopale alla," sõnas Pahapill.
Töötajate põud
Aho sõnas, et ka tema ettevõttele on viimased viis aastat olnud see kasumlikkus üks olulistest mõõdikutest ja nad jälgivad pidevalt käivet töötaja kohta.
"Oleme vaadanud, et Eestis teenivad IT-sektori keskmised ettevõtted veelgi vähem, 50 000 eurot töötaja kohta aastas. Meil on see 120 000 eurot aastas ja eemärk on liikuda sellelt tasemest edasi. Kui tahame globaalses tööjõu konkurentsis püsida, siis on meie esmane ülesanne mõelda, kuidas käivet kasvatada," selgitas ta.
Aho prognoosis, et tööjõu probleemid jäävad sektoris üles veel aastateks.
Kuna pealekasvav põlvkond on väiksemaarvulisem, ei suudeta piisaval hulgal IT-spetsialiste juurde koolitada. Samas igal pool maailmas tõuseb programmeerijate vajadus.
Aho tõi näitena BMW grupi, kes seoses isejuhtivate autode arendamisega tahab tööle võtta 20 000 programmeerijat. "See on hea uudis programmeerijatele, aga väga halb uudis IT-ettevõtjatele," ütles ta, lisades, et valdkond areneb nii kiiresti, et ülikoolid ei suuda ajaga sammu käia ja vajalikul tasemel väljaõpet pakkuda.
Tööjõuturul teevad endiselt ilma andekad iseõppijad, kes suudavad uusi tehnoloogiaid ise juurde omandada. Teine variant on, et vajalikud töötajad koolitatakse töökohtadel välja.
Vajalikud muutused
Viimased neli aastat teevad TOGGL OÜ töötajad ettevõttes kaugtööd ja juhid värbavad töötajaid üle maailma. Seda eeldades, et inimesed, kes tööle tulevad, on professionaalid ja keda ei tule enam välja õpetada. Samuti on oluline, et, uued töötajad suudavad kohe pakkuda kõrget lisandväärtust.
Ettevõtte töökeel on juba pikka aega olnud inglise keel, kusjuures juba enne seda, kui ettevõttes olid ülekaalus välismaalastest töötajad. Samuti viidi kogu võtmesuhtlus suulisest tasemest üle kirjalikule suhtlusele.
Saate teise osa külaline Codeborne OÜ juhatuse liige Aho Augasmägi rääkis, kuidas nemad jällegi ei kasuta kaugtööd, vaid keskenduvad väga unikaalsele tandemkoostööle.
Tegemist on kokkuvõttega Äripäeva raadios eetris olnud saatesarjast Äripäeva TOP. Saadete külalisteks olid sügisel ilmunud erinevates valdkonna TOPides kõrgetel kohtadel olnud ettevõtete esindajad ning saatesarja valmimist toetanud audiitorbüroo KPMG eksperdid.
Saateid saab kuulata järele Äripäeva raadio kodulehelt https://raadio.aripaev.ee/
Hetkel kuum